Ruuniluuletused

Milleks ruuniluuletus loodi

Ruuniluuletus on mälutehniline abivahend, mitte tähenduste käsiraamat.

Ruunitähestikud on akrofoonilised: iga täht on saanud nime sõna järgi, mis algab selle tähe edastatava häälikuga. Fehu õpetab f-häälikut ja beithe õpetab b-häälikut. See süsteem toimib hästi seni, kuni nimed püsivad meeles. Luuletus, milles igale tähele vastab kindlas järjekorras ja kindlas värsimõõdus üks stroof, on äärmiselt tõhus viis selle tagamiseks.

Need tekstid ongi ruunide vaste tähestikulaulule, loodud kirja õppijatele. Nende ülesehituse põhimõte on mälutehniline, mitte doktrinaalne.

Sellest sõltub, kuidas neid tuleks lugeda. Stroof ei ole definitsioon ega ilmutus. See on nimele lisatud mõistatuslik vihje, mille töö on tehtud hetkel, kui nimi meelde tuleb.

Ajaline lõhe kirja ja luuletuse vahel

Ükski neist tekstidest ei pärine ajast, mil kirjeldatav tähestik tegelikult käibel oli, ja ajavahed on märkimisväärsed.

Vanem futhark oli kasutusel ligikaudu teisest kuni kaheksanda sajandini. Selle kohta pole säilinud mitte ühtegi luuletust. Iga vanema futharki ruunile omistatud tähendus on rekonstrueeritud tagantjärele luuletustest, mis kirjeldavad hilisemaid ja teistsuguseid tähestikke.

Vanainglise ruuniluuletus kirjeldab anglosaksi futhorci ning on säilinud kümnendal sajandil kopeeritud käsikirjas.

Norra ja islandi luuletused kirjeldavad kuueteistkümnemärgilist nooremat futharki ning pärinevad vastavalt kolmeteistkümnendast ja viieteistkümnendast sajandist.

Ogami Bríatharogaim on vanaiiri pärand, mis kirjeldab tähestikku, mille raidkirjaline kasutus lõppes juba seitsmendaks sajandiks.

Seega lahutab neljanda sajandi ruunilõikajat tema tähti kirjeldavatest varaseimatest värssidest mitusada aastat ning Skandinaavia puhul ka hoopis teine ruunirida. Igaüks, kes väidab teadvat, mida ruun seda lõiganud inimesele tähendas, tugineb allikale, mida too inimene poleks suutnud lugedagi.

Käsikiri, mis põles

Nendest neljast kõige olulisem oli peaaegu hävimas.

Vanainglise ruuniluuletus oli tallel käsikirjas Cotton Otho B.x, mis kuulus söör Robert Cottoni raamatukogusse. Aastal 1731 hävitas või kahjustas kogude tollases hoiupaigas Ashburnham House'is puhkenud tulekahju suure osa käsikirjadest. Otho B.x oli kaotuste seas.

Tekst on meieni jõudnud vaid seetõttu, et Humfrey Wanley oli selle 1705. aastal, kakskümmend kuus aastat varem, ümber kirjutanud avaldamiseks George Hickesi teoses Linguarum veterum septentrionalium thesaurus. Kõik, mida me vanainglise ruuninimede kohta teame, pärineb sellest trükitud ümberkirjutusest.

See sõltuvus on kaalukas. Seitse algsest kahekümne neljast ruunist (Gebo, Wynn, Peorð, Eh, Ing, Eþel ja Dæg) jäeti nooremast futharkist välja enne põhjala luuletuste loomist, mistõttu neis luuletustes nende kohta stroofe pole. Ainus neid kirjeldav värss on inglise oma. Kui Wanley poleks oma koopiat teinud, oleksid kolmandiku vanema futharki ruunide nimed märksa oletuslikumad, kui need praegugi on.

Kus need lahknevad

Need neli traditsiooni kirjeldavad sama tähe all sageli täiesti erinevaid asju, ja just need lahknevused teevadki tekstid väärtuslikuks.

Uruz on Inglismaal ürgveis, Norras rauaräbu ja Islandil uduvihm. Kuna see loom oli Skandinaavias välja surnud, seostati nimi kahel korral teineteisest sõltumatult uute mõistetega.

Kenaz on Inglismaal tõrvik, kuid mõlemas põhjala luuletuses paise. Tänapäevased ruunikomplektid järgivad peaaegu eranditult Inglismaa traditsiooni ning neile trükitav nimi Kenaz lähtub inglise sõnast.

Ansuz on Islandil jumal, Inglismaal suu ja Norras jõesuu.

Fehu on Inglismaal lohutus tingimusel, et seda jagatakse. Mõlemas põhjala luuletuses külvab see aga sugulaste vahele riidu ning mingeid tingimusi ei seata.

Üksik luuletus eraldi vaadelduna tekitab petliku kindlustunde. Neid kõrvuti lugedes ilmneb see, mis on püsiv (Hagalaz on kõikjal rahe, Isa on kõikjal jää), ja see, mis oli ebakindel juba värsside loomise ajal.

Islandi luuletuse ülesehitus

Islandi luuletuses leidub midagi, mida teistes pole, ning see heidab valgust tekstide tegelikule otstarbele.

Iga selle kuueteistkümnest stroofist esitab kolm kenningit ja lisab neile kaks sõna: ruuninime ladinakeelse glossi ning vanapõhja luulelise valitsejanimetuse. Fé saab lisanduseks aurum fylkir (kuld ja vürst), Týr saab Mars tiggi ning Óss Jupiter oddviti.

Kuueteistkümnes stroofis kasutatakse vürsti tähistamiseks kuutteist eri sõna: fylkir, vísi, þengill, oddviti, ræsir, konungr, hildingr, niflungr, jöfurr, allvaldr, siklingr, tiggi, buðlungr, mildingr, lofðungr ja ynglingr.

Skaldiluule nõudis tohutut hulka selliseid heiti-nimetusi ehk poeetilisi sünonüüme, mida õukonnaluuletaja pidi peast teadma. Seega õpetab see luuletus korraga kahte asja: ruune ja poeetilist sõnavara. Tegemist on õppetekstiga ning ladinakeelsed glossid viitavad selgelt kloostrikoolile, mitte paganlikule keskkonnale.

Ogami versioon

Ogamis ruuniluuletust ei ole, ent seal leidub midagi veelgi väärtuslikumat: kolm sõltumatut kenningite loendit ehk Bríatharogaim, mis on omistatud Morann mac Moínile, Mac ind Ócile ja Cú Chulainnile.

Igaüks neist annab igale tähele kahesõnalise fraasi. Kuna need kolm koostati eraldi, pakub nendevaheline üksmeel tõelist tõendusmaterjali viisil, mida üksik allikas kunagi ei võimalda. Kui kõik kolm kirjeldavad õhetavat nägu, tähendab täht punetust. Kui kõik kolm kirjeldavad hirmu, tähendab see õudust.

Täpselt nii toimus ka ogami nn puude tähestiku kaasaegne ümberhindamine. Keskaegsed glossaatorid omistasid igale tähele puu, samas kui kenningid kirjeldavad sageli hoopis metallikangi, põldu, kangaspuu poomi või väävlit. Kui seletus on vastuolus kõigi kolme loendiga, on tegemist hilisema juurdemõeldisega.

Germaani traditsioonis pole midagi võrreldavat, sest seal ei leidu kunagi rohkem kui ühte sõltumatut allikat ruuni ja keele kohta.

Kuidas neid kasutada

Kõigest sellest järeldub kolm praktilist reeglit.

Viita traditsioonile, mitte üksnes tähendusele. Väide „Kenaz tähendab valgustumist“ on pelk oletus. Selgitus „Vanainglise luuletus nimetab seda tõrvikuks, mõlemad põhjala luuletused aga paiseks“ on täpne kirjeldus. Teine variant on märksa kasulikum ega ole pikem.

Võta üksmeelt tõendina ja lahknevusi teabena. Seal, kus sõltumatud pärimused langevad kokku, on tõlgendus kindel. Seal, kus need lahknevad, oli midagi kaduma läinud juba luuletuste loomise ajaks.

Ära eelda, et need räägivad maagiast. Need räägivad kariloomadest, rahest, laevadest, kilpidest, lüpsikutest, mesilastest, rauaräbust, haavadest, aust, ilmast ja hauast. Ainus asi, mida ruuniluuletused läbivalt ei ole, on okultsed.