Peorð

Sõna, mis esineb täpselt ühe korra

Aus tõdemus selle ruuni kohta on lihtne: keegi ei tea, mida see tähendab, ja selle põhjus väärib täpset lahtikirjutamist.

Vanainglise peorð ei esine kogu vanainglise tekstikorpuses mitte kuskil mujal. Mitte luules, mitte proosas, mitte sõnastikes ega ürikutes. Tegemist on hapax legomenon’iga (ainuüksi korra tõendatud sõnaga), ja see ainus esinemiskord ongi seesama stroof, mis sõna ennast ei selgita.

Germaani keeltes puudub sellele kindel etümoloogia. Midagi veenvat ei leidu ka laiemas indoeuroopa keelkonnas. Kuna ruun jäeti Nooremast futharkist välja, puudub ka norra või islandi stroof, millega seda võrrelda.

Ka raidkirjades esineb see ruun harva, sest /p/ oli germaani keeltes ebatavaline häälik: Grimmi seadusega kirjeldatud häälikunihe muutis enamiku päritud indoeuroopa p-häälikutest f-iks, mistõttu Feoh avab tähestiku ning sellel tähel oli võrdlemisi vähe rakendust.

Üks stroof, üks mujal tundmatu sõna, puuduv etümoloogia, teise allika puudumine ja napid kasutusnäited. See ongi kogu alus kõigele, mida selle ruuni kohta on eales kirjutatud.

Mida stroof meile tegelikult ütleb

Stroof pakub määratluse asemel olustikku.

Mis iganes peorð ka poleks, on see uhketele symble plega and hlehter (alati mäng ja naer), ðar wigan sittaþ on beorsele bliþe ætsomne: kus sõdalased istuvad koos õllesaalis, rõõmsad teineteise seltsis.

Seega kuulub see saali, jõudeaja ja inimeste seltsi juurde. See ei ütle aga, kas peorð on mäng, mida nad mängivad, mänguvahend, muusika, jook, pink või saal ise.

Käsikiri on teise rea kohalt kahjustatud, mistõttu ülaltoodud tekstis on lünk. Toimetajad rekonstrueerivad seda lünka erinevalt, kuid ükski lahendus ei kõrvalda põhimõttelist küsimust.

Hüpoteesid

Kõiki alljärgnevaid tõlgendusi on kaitsnud pädevad teadlased, kuid ükski neist pole saavutanud üldist üksmeelt.

Täringutops või mängunupp. Kõige levinum oletus, sest saali olustik sobib mängudega ja Tacitus kirjeldab germaanlaste hasartmängukirge, mis võis viia viimasel viskel omaenda vabaduse mängupanekuni. Ruuni kuju on nähtud külili asetseva topsina. Keeleline tugi sellele puudub: sõna ei saa tuletada ühestki teadaolevast täringuid või mänge tähistavast germaani tüvest.

Pirnipuu. Põhjendatud võimaliku laenusuhtega ladina sõnast pirum. Puid esineb poeemis mujalgi, mistõttu see sobiks poeemi laadiga, kuid see ei seleta õllesaali.

Kolle või küttekolle. Pakutud keldi või slaavi laenuna, ja see sobib hästi siseruumi miljööga.

Muusikariist. Tuletatud sõnast plega, mis tähistab lisaks mängudele ka pillimängu ja esituskunsti.

Emakas või sünd. Levinud kaasaegsetes ruuniraamatutes ning ajalooliselt kõige nõrgemini põhjendatud. See toetub oletatavale tüvesugulusele, mille enamik keeleteadlasi tagasi lükkab, ega oma mingit seost õllesaaliga, mida stroof tegelikult kirjeldab.

Bruce Dickinsi ja teiste uurijate kokkuvõte kehtib endiselt: praeguste andmete põhjal on see sõna tõlkimatu.

Kust pärineb kaasaegne tähendus

Kui sõna pole võimalik tõlkida, miks väidab siis peaaegu iga ruuniraamat, et see tähendab saatust, juhust, saladusi või emakat?

Sest ennustussüsteemis ei saa olla tühja kohta. Kui ruune hakati kahekümnendal sajandil oraaklina kasutama (suuresti pärast Ralph Blumi 1982. aasta teost The Book of Runes), vajasid kõik kakskümmend neli märki tähendust, mida saaks ette lugeda. See oli ruun, mille kohal haigutas lünk, ja see lünk täideti.

Täringutopsi hüpotees oli kõige käepärasem, sest see toob ühekorraga mängu juhuse, saatuse ja tundmatuse. Sealt edasi laienes see emakale, varjatud asjadele ja üldiselt okultismile.

Selles arengus pole midagi laiduväärset. Kuid tegemist pole tõlkimisega, ja see erinevus peaks olema selge igaühele, kes seda ruuni kasutab.

Lugemisel

Sellele leidub kaks põhjendatud lähenemist, mis ei ole samad.

Lähtuge poeemist. Peorð tähistab saali: mängu, naeru, koos istuvaid sõdalasi ning vaba aja veetmise rõõmu heas seltskonnas. See on ainus tõlgendus, millel on allikaline tugi, ja see on sisuliselt väärtuslik: seltsilisus, muretu koosolemise tähtsus ja olemine oma inimeste keskel, kus miski pole kaalul. Raskete ruunidega laotuses on see meeldetuletus, et õllesaal on olemas.

Lähtuge lüngast. Peorð on ruun, mille tähendust ei teata, ja mida kasutatakse teadlikult veel avaldamata teguri märkimiseks: teave, mida küsijal veel pole, kuskil mujal tehtav otsus või miski, mis saab peatselt oluliseks, kuid mida keegi pole veel nimetanud. See on kaasaegne tõlgendus, mis tunnistab ausalt oma olemust, mida emaka-tõlgenduse kohta öelda ei saa.

Mõlemad on paremad kui teesklemine, et etümoloogia on selge.