Perthro

Allikalise tõendusmaterjali seis

Perthro on ainus ruun, mille puhul aus vastus kõlab: keegi ei tea.

Olukorda tasub selgelt kirjeldada, sest peaaegu iga ruuniraamat omistab sellele kindla tähenduse, mainimata, et see on välja mõeldud.

Rekonstrueeritud alggermaani nimel puudub kindel etümoloogia. Germaani keeltes ega laiemas indoeuroopa keelkonnas ei leidu sellele ühtegi veenvat vastet. Vanainglise nimi peorð ei esine kogu vanainglise tekstikorpuses mitte kuskil mujal kui selles ainsas ruunipoeemi salmis. Tegemist on hapax legomenon’iga, täpselt üks kord esineva sõnaga, ning luuletus, kus see esineb, seda ei seleta.

Ruun jäeti Nooremast futharkist välja, mistõttu puuduvad Norra või Islandi salmid, millega seda kõrvutada. Ka raidkirjades esineb seda harva, sest /p/ oli germaani keeltes haruldane häälik pärast Grimmi seadusega kirjeldatud häälikunihke toimumist, mis muutis enamiku päritud p-häälikutest f-iks.

Kokkuvõttes: üks salm, üks mujal tundmatu sõna, puuduv etümoloogia, teise allika puudumine ning vähesed kasutusnäited. See ongi kogu tõendusmaterjal.

Mida poeem tegelikult ütleb

Salm paigutab sõna peorð kindlasse seltskondlikku olustikku, selle asemel et seda määratleda. Mis iganes see ka poleks, on see uhketele alati mäng ja naer, kus sõdalased istuvad koos õllesaalis, rõõmsad teineteise seltsis.

Tasub märgata, mida see meile annab ja mida mitte. See ütleb, et peorð kuulub mõdusooli, jõudeaega ja inimeste sekka. See ei ütle aga, kas peorð on mängitav mäng, mänguvahend, kuulatav muusika, laual olev jook või saal ise.

Käsikiri on selle rea kohalt samuti kahjustatud, mistõttu ülaltoodud tekstis on lünk. Tekstikriitikud rekonstrueerivad seda eri viisidel, kuid ükski neist lahendustest ei muuda põhilist küsimust.

Vastandlikud hüpoteesid

Kõiki alljärgnevaid tõlgendusi on asjatundjate poolt tõsiselt kaitstud, kuid ükski neist pole saavutanud üldist heakskiitu.

Täringutops või mängunupp. Kõige levinum oletus, sest saali olustik sobib lauamängudega ning Tacitus märgib germaanlaste hasartmängukirge, mis võis viia isegi enda orjusesse mängimiseni. Ruuni kuju on tõlgendatud külili asetseva topsina. Keeleline tugi sellele aga puudub täielikult: sõna ei ole võimalik tuletada ühestki teadaolevast täringuid või mänge tähistavast germaani tüvest.

Pirnipuu. Põhjendatud võimaliku laenusuhtega ladina sõnast pirum. Ruunipoeemi teised salmid sisaldavad puid, seega sobiks see poeemi üldise stiiliga, kuid see ei seleta õllesaali olustikku.

Kolle või küttekolle. Pakutud välja keldi või slaavi laenuna. Sobib hästi siseruumi miljööga.

Muusikariist. Tuletatud mängust ja naerust, kuna vanainglise plega hõlmab lisaks mängudele ka pillimängu ja esituskunsti.

Emakas või sünd. Levinud kaasaegsetes ruuniraamatutes ning ajalooliselt kõige nõrgemalt põhjendatud. See toetub oletatavale tüvesugulusele, mille enamik keeleteadlasi tagasi lükkab, ega oma mingit seost luuletuses kirjeldatud õllesaaliga. See sai populaarseks kahekümnendal sajandil, kuna andis ruunile ennustamises praktiliselt kasutatava tähenduse.

Ausa kokkuvõtte tegid vanainglise keele uurija Bruce Dickins ja teised teadlased: olemasolevate andmete põhjal on see sõna tõlkimatu.

Kust pärineb kaasaegne tähendus

Kui sõna ei ole võimalik tõlkida, miks väidab siis peaaegu iga ruuniraamat, et Perthro tähendab saatust, juhust, saladusi või emakat?

Põhjus on selles, et ennustussüsteemis ei saa olla tühja kohta. Kui ruune hakati kahekümnendal sajandil oraaklina kasutama (eeskätt pärast Ralph Blumi 1982. aasta teost The Book of Runes), vajas igaüks kahekümne neljast märgist tähendust, mida saaks küsijale ette lugeda. Perthro oli lüngaga märk ning see lünk täideti.

Täringutopsi hüpotees oli kõige käepärasem, sest see seob ühekorraga juhuse, saatuse ja tundmatuse, mis on ennustamisel väga viljakad mõisted. Sealt edasi laienes see emakale, varjatud asjadele ja üldisemalt okultismile.

Selles arengus pole midagi häbiväärset, kuid tegemist pole tõlkimisega ning see vahe on põhimõtteline. Blumi raamat, mis pani aluse kaasaegsele ruuniladumisele, tõi sisse ka tühja ruuni ja autori enda loodud järjestuse ning võttis oma meetodi eeskujuks avalikult Ji Jingi ja taro laotused.

Lugemisel: püstiasendis

Kogu seda tausta arvestades tekib praktiline küsimus: mida Perthroga ladumises peale hakata? Sellele leidub kaks põhjendatud lähenemist, mis ei kattu omavahel.

Lähtuge luuletusest. Perthro tähistab saali: mängu, naeru, koos istuvaid sõdalasi ning vaba aja veetmise rõõmu heas seltskonnas. See on ainus tõlgendus, millel on allikaline tugi, ja see on praktikas väga väärtuslik. See kõneleb seltsilisusest, muretu koosolemise väärtusest ning omade keskel viibimisest, kus miski pole kaalul. Raskete ruunidega laotuses tuletab see meelde, et õllesaal on olemas.

Lähtuge teadmatusest. Perthro on ruun, mille tähendust ei teata. Teadlikult kasutatuna märgib see asjaolu, mida pole veel avaldatud: infot, mida küsijal veel pole, kuskil mujal langetatavat otsust või peatselt oluliseks muutuvat tegurit, mida keegi pole veel nimetanud. See on kaasaegne tõlgendus ilma ajaloolise põhjata, kuid erinevalt emaka-tõlgendusest tunnistab see ausalt oma päritolu.

Mõlemad variandid on paremad kui teesklemine, et etümoloogia on teada. Samuti tasub meeles pidada juhuse ja hasartmängu tõlgendusi, sest saali olustik viitab tõepoolest mängudele, isegi kui sõna ise seda otseselt ei tõesta.

Lugemisel: pööratult

Perthro ei ole sümmeetriline ja sellel on pööratud asend.

Pööratuna muutub seltskondlikkuse tähendus selle puudumiseks: seltskond, mis on muutunud kibedaks, ruum, kuhu te pole oodatud, või naer kellegi arvelt, mitte kellegagi koos.

Avaldamata asjaolu tähendus teiseneb ebaõnnestunud paljastuseks: saladus, mida hoitakse kauem, kui sellest kasu on, või tõde, mis tuleb ilmsiks halvimal võimalikul viisil. See hõlmab ka passiivset saatuse ootamist, kus teadmatust kasutatakse ettekäändena otsustamist edasi lükata.

Hasartmängu tähendus on pööratult kõige teravam: põhjendamatult halbade riskide võtmine. Tacituse kirjeldus germaanlaste täringumängudest lõpeb meestega, kes panevad viimasele viskele oma vabaduse ja lepivad kaotusega orjusesse minnes.

Kaasaegsed esoteerilised kihistused

Peaaegu kõik, mida selle ruuni kohta tavaliselt räägitakse, on kaasaegne lisandus, mis teeb sellest kogu veebilehe kõige selgema näite.

Elemendi, puude ja nornide omistamine pärineb kahekümnenda sajandi ruuniliikumisest, peamiselt Thorssoni ja Aswynni töödest. Emaka tõlgendus, seosed okultismi ja varjatud teadmistega ning Perthro käsitlemine saatuse enda ruunina pärinevad samast ajastust.

Ühelgi neist väidetest pole ajaloolist kinnitust. Mõned neist on ladumisel kasulikud. Käesolev leht teeb selget vahet ütlustel „see on toimiv kaasaegne tõlgendus“ ja „see ongi ruuni tähendus“, ning Perthro puhul on see eristus eriti oluline.

Koos teiste ruunidega

Perthro koos ruuniga Wunjo (ᚹ) võimendab saali tähendust kahekordselt: seltsilisus ja rahulolu, olles tõenäoliselt kõige soojem võimalik paar selle ruuni jaoks.

Perthro koos ruuniga Ansuz (ᚨ) viitab varjatud asjaolule, mis öeldakse peatselt välja. Tavaliselt on see laotuses kõige selgem märk saabuva info kohta.

Perthro koos ruuniga Isa (ᛁ) hoiab teadmatust paigal: miski pole veel ilmsiks tulnud ega tule ka niipea.

Perthro koos ruuniga Fehu (ᚠ) rõhutab hasartmängu teemat ja seda tasub raha puudutavates küsimustes eriti tähelepanelikult tõlgendada.

Perthro koos ruuniga Eihwaz (ᛇ) toob kokku ruunirea kaks kõige ebakindlamat märki ning tähendab praktikas tavaliselt seda, et küsijal on olukorrast märksa vähem teavet, kui ta arvab.