Seitse tšakrat ja veel viis

Mis on energiakeskus

Igaüks neist on punkt piki kehatelge, kuhu praktika koondub. Keskaegsed tekstid kirjeldavad neid lootostena: kindel arv kroonlehti, millest igaüks kannab sanskriti tähte, seemnesilp keskel, element, loom ja valitsev jumalus. Ükski neist detailidest pole pelk kaunistus. Kroonlehtede arvu järgi teab harjutaja, millises keskuses ta parasjagu viibib, ning tähed annavad laulmisele kindla struktuuri.

Seitse on arv, mida kõik õpivad. Tekstid toovad tavaliselt ära kuus keskust, kusjuures sahasrarat loendatakse eraldi, kuna see asub väljaspool rida, mitte selle tipus. See eristus säilib enamiku sanskritikeelsete allikate sõnastuses: shat-chakra ehk kuus ratast ning nende kohal asuv tuhande kroonlehega lootos.

Vanad ja uued vastavused

Elementide järjekord on allikates püsiv: maa, vesi, tuli, õhk, ruum ning seejärel kaks elementidest kõrgemal asuvat keskust. Samamoodi püsivad on ka kroonlehtede arvud, mis annavad kuue alumise keskuse peale kokku viiskümmend, ühe sanskriti tähestiku iga tähe kohta. Samuti on muutumatud seemnehäälikud LAM, VAM, RAM, YAM ja HAM.

Värvidega tuleb olla tähelepanelik, sest pärimustekstid kirjeldavad kaht eri tasandit ning kaasaegsed nimekirjad kolmandat. Iga keskuse yantra ehk elementi hoidev geomeetriline kujund omab kindlat värvi: kollane ruut maa jaoks, valge poolkuu vee jaoks, punane kolmnurk tule jaoks, suitsune heksagramm õhu jaoks ja valge ring ruumi jaoks. Kroonlehed on seevastu värvitud eraldi ja teisiti: karmiinpunane juures, kinaverpunane sakraalkeskuses, vihmapilve sini-must nabas, taas kinaverpunane südames, suitsulilla kõris ja valge kulmul.

Vikerkaarevärvid ei kattu kummagagi neist. Punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, indigosinine ja violetne sobitati seitsme keskusega kokku alles kahekümnendal sajandil spektri värviribade eeskujul. See skeem levis laialdaselt, sest seda on lihtne meeles pidada ja lihtne joonistada. Samamoodi tekkisid seosed sisenõrenäärmetega Charles Webster Leadbeateri 1927. aasta raamatust ja selle lugejatelt.

Kõik kolm kihti on igal lehel välja toodud koos selgitusega, millega on tegu.

Mitte üks süsteem, vaid mitu

Christopher Wallis ja teised tantraallikate uurijad rõhutavad olulist tõsiasja: nendes tekstides on keskused pigem ettekirjutavad kui kirjeldavad. Need pole kehalised elundid, mis ootavad avastamist või lahtisulatamist, vaid harjutamise alused: paigad, kuhu kinnitatakse silp, kus visualiseeritakse jumalus ja kus hoitakse tähelepanu. Seetõttu kirjeldavad eri liinid erinevat keskuste arvu: neli, viis, kuus, üheksa, kaksteist või kakskümmend üks, ilma et ükski neist eksiks. Keskuste arv tuleneb konkreetsest praktikast.

Budistlik tantra säilitab selle põhimõtte, kuid muudab peaaegu iga detaili. Tiibeti vadžrajaana kasutab seitsme asemel viit ratast oma kindla kroonlehtede arvuga (kolmkümmend kaks kroonil, kuusteist kõril, kaheksa südamel, kuuskümmend neli nabal ja kolmkümmend kaks alusel), keskkanalit nimega avadhuti (mitte sushumna) ning peab meele asupaigaks südant, mitte pead. Nabakeskuses tehtav sisemise tule ehk tummo praktika on Naropa kuue jooga peamine liikumapanev jõud.

Natha traditsioon lisab veel ühe täiesti teistsuguse telje. Gorakhnathi Siddha Siddhanta Paddhati loetleb kuusteist adharat ehk kehalist toetuspunkti suurest varbast ja pahkluudest läbi lahkliha, naba ja suulae, mida kasutatakse maandamiseks ja keskendatud tähelepanuks. Adharad on ankrud, tšakrad on rattad. Nende kahe eristamine on üks selgemaid piire, mida varasem kirjandus seab.

Viis keskust, mis jäid nimekirjast välja

Bindu, hrit, lalana, manas ja soma pole sugugi tundmatud. Neid mainivad Hatha Yoga Pradipika, Shiva Samhita ja nende kommentaarid ning konkreetsed praktikad toetuvad just neile: khechari mudra eesmärk on ulatuda lalanani, bhakti praktika keskendub hritile. Tavalistest õpetustest jäid need kõrvale seetõttu, et seitse on kompaktne ja selge arv ning teosoofiline käsitlus, mis tõi tšakrad läände, lähtus seitsme keskuse mudelist.

Siin on need välja toodud põhjusel, et kaart, mis näitab vaid suuri maanteid, pole kuigi täielik kaart.