Algiz

Kuju

Püstine tüvi, mille tipust hargnevad üles kaks Y-kujulist haru. Levinumate tõlgenduste hulka kuuluvad ülestõstetud avatud peopesaga käsi, põdrasarved või laialivalguv sootaime lehestik.

Nooremas futharkis on see ruun tagurpidi, ᛦ, harud allapoole. Püstine ja ümberpööratud kuju moodustasid hilisemas skandinaavia käsikirjatraditsioonis ja okultismis paari, mida nimetatakse vahel elu- ja surmaruuniks. See vastandus on keskaegne ja uusaja areng, mis ei kuulunud vanemasse futharki.

Häälik sõnade lõpus

Fonoloogiliselt on Algiz kogu ruunirea kõige eripärasem märk.

Seda translitereeritakse tähega z ja alggermaani keeles tähistas see häälikut, mis esines peaaegu eranditult vaid sõna absoluutses lõpus, ainsuse nimetava lõppudes -az ja -iz. Selle piirangu tõttu ei alusta see kunagi pealiskirjades sõna ja esineb harva sõna keskel.

Hiljem hääldus muutus. Algskandinaavia keeles nihkus lõpu-z erilise r-sarnase hääliku poole, mida tähistatakse märgiga ʀ. Noorem futhark säilitas selle eraldi tähena tavalisest r-st ja liitis need alles sajandeid hiljem.

Seetõttu lõpevad nii Hlewagastiz Gallehusi sarvel kui ka erilaz Järsbergi kivil selle ruuniga, mis oli algskandinaavia isikunimedes äärmiselt sage.

Põder või tarn

Rekonstrueeritud vormi *algiz seostatakse etümoloogiliselt tavaliselt põdraga (vanapõhja elgr), millest lähtub märgi tõlgendamine sarvedena.

Vanainglise ruunipoeem ei kirjelda aga looma. See nimetab taime nimega eolhx secg ehk põdratarna, teravaservalist sootaime, ja kirjeldab seda kompromissitult: see elab soos, kasvab vees, haavab julmalt ja kõrvetab verega iga meest, kes püüab sellest haarata.

See lõik määratleb kaitset väga konkreetsel viisil. Tarn ei ole soomusrüü ega kivimüür. See on taim, mis seisab paigal, kuni keegi selle järele haarab, ja alles siis lõikab. Kogu kaitse seisneb ründajale tekkivates valusates tagajärgedes.

Kas algsem on põder või tarn, jääb lahtiseks. Liitsõna põdratarn võis olla anglosaksi katse seletada nime, mille loomne sisu oli hägustunud, või oli taim algne ja põder hilisem kujundlik seos. Mõlemad tõlgendused koonduvad teravate tõrjuvate tippude kujundisse.

Ühised ýr-stroofid

Norra ja Islandi stroofid kuuluvad sellele ruunile kirjakeele arengu kaudu: ᛦ ýr on Algizi otsene jätk nooremas futharkis.

Kuna aga ýr tähendab jugapuud, kirjeldavad mõlemad tekstid seda puud. Seetõttu tsiteeritakse neid ka Eihwazi lehel, kus neil on suurem sisuline õigustus, sest Eihwaz on tegelik jugapuu ruun.

Ajalooline eristus on selge: Algizile kuuluvad need strofid kirjakuju pärandi, Eihwazile tähenduse poolest. Vaid vanainglise värss säilitab Algizi algse olemuse. Raamatud, mis avaldavad kõik kolm poeemi Algizi all ilma selgituseta, varjavad olulist ajaloolist murrangut.

Raidkirjades

Tähena esineb Algiz pidevalt, sest algskandinaavia nimed ja nimisõnad lõppesid lakkamatult selle häälikuga.

Algiz on ka ruun, mille puhul teadlikul mitte-tähelisel kasutusel on kõige veenvamad tõendid. Selle märgi korduvad read ja mitmekordsed vormid ilmuvad brakteaatidel ja metallesemetel ning selle kuju vastab mitmele mõistatuslikule märgile arheoloogilistes leidudes.

Teaduslik ettevaatus manitseb meeles pidama, et kordused võisid olla tähemagia, loendamine või puhas kaunistus. Kindel on see, et muster oli reaalne ja Algiz mängis selles keskset rolli.

Kaitsev seotud ruun, mis ühendab Algizi ja Thurisazi (ᚦ), esineb sageli kaasaegses kirjanduses. See on tänapäevane konstruktsioon ehedal alusel: seotud ruunid on hästi tõendatud, kuid just seda konkreetset paari pole rauaaja leidudes talletatud.

Tõlgendamine: püstiasendis

Algiz on ruun, mille poole pöördutakse turvalisuse küsimustes, ja selle maine on põhjendatud.

Püstiasendis näitab see, et aktiivne kaitse toimib kindlalt. See tähistab varjupaika, hoitud piiri ning toetavaid inimesi või olusid küsija ümber. See on futharki kõige puhtamalt kaitsva iseloomuga ruun, millel on soodne tähendus.

Vanainglise poeem annab sellele täpse varjundi. Tegemist pole passiivse peidupaigaga. Tarn kaitseb haarajat haavates: Algiz kirjeldab aktiivset kaitset: piiri, mille ületamine maksab kätte, ja heidutavat valmisolekut vastulöögiks. See toimib pigem heidutusena kui elutu müürina.

Ülestõstetud peopesa kuju lisab teise tähenduse: hoiatuse. Algiz märgib sageli varajast instinktiivset valvsust enne, kui oht muutub silmaga nähtavaks.

Tõlgendamine: pööratult

Algiz on asümmeetriline ja võib olla pööratud asendis. Kuna pööratud märk elas nooremas futharkis iseseisva tähena ᛦ, on pööratud asendil siin eriline kaal.

Pööratult viitab see haavatavusele: langetatud kaitsele, valveta piirile või ettevaatamatusele keerulises olukorras. See tähistab ka tähelepanuta jäetud sisemist hoiatust, kui ohutunne suruti maha.

Peenem tähendus on liigne kaitseseisund. Müürid, mida hoitakse tühjuse ümber, umbusk pärast ohu möödumist või sulgumine, mis takistab kasulikke kontakte. Tarn lõikab valimatult ja vigastab igaüht, kes läheneb.

Kaasaegsed esoteerilised kihistused

See ruun kannab reas kõige raskemat ideoloogilist koormat ja sellest tuleb rääkida avatult.

Kolmanda Reichi ajal kasutati püstist vormi eluruunina (Lebensrune) organisatsiooni Lebensborn dokumentides ja tseremooniatel, samas kui pööratud vorm tähistas surmadaatumeid. See kasutus pärines Guido von Listi 1902. aasta armanismi süsteemist ja völkisch-liikumisest, mitte muinaspõhja allikatest.

Parempoolsed äärmusrühmitused kasutavad seda vahel tänaseni. Selle kõrval eksisteerib täiesti neutraalne ajalooline, keeleteaduslik ja kultuuriline kasutus ilma poliitiliste eesmärkideta. Erinevalt Othalast teatud riikides ei ole Algizi üheselt vihasümboliks kuulutatud. Igaüks, kes seda avalikult kasutab, peaks neid kahte tähendusvälja mõistma.

Kaasaegsed seosed jugapuu, õhuelemendi, Heimdalli ja valküüridega pärinevad 20. sajandi taassünnist, eeskätt Thorssoni ja Aswynni töödest.

Koos teiste ruunidega

Algiz koos Thurisaziga (ᚦ) moodustab klassikalise kaitsepaari: valvuri ja okka, valvsuse ühendatuna vastulöögi jõuga.

Algiz ja Eihwaz (ᛇ) liidab kaks suurt kaitseruuni: ühe valvsalt ülestõstetud, teise sügavalt juurdunud ja vastupidava.

Algiz koos Sowiloga (ᛊ) lõpetab teise ætti kaitse ja päikesejõu liiduga, luues ühe futharki tugevama seose.

Algiz ja Isa (ᛁ) osutab tardumuseks muutunud kaitsele: soomusele, mis on peatanud igasuguse liikumise, sealhulgas küsija enda oma.

Algiz koos Gebo (ᚷ) või Wunjoga (ᚹ) viitab tavaliselt konkreetsele inimesele, kes pakub varju ja tuge.