Ruunitaolised kirjad

Ogam

Iirimaa oma tähestik, mida lõigati ühe kuni viie kriipsuna püstkivi servale. Kakskümmend tähte neljas viieliikmelises perekonnas, loodud keele jaoks, mida enam ei eksisteeri, ning tänapäeval kuulus millegi poolest, mida see kunagi polnud.

20
põhitähte
~400
säilinud kivi
c. 400–700
pKr kivil

Tähestik

Kakskümmend fedat neljas aicme's, millele järgnevad hiljem lisatud forfedad. Igal kaardil on toodud tähe tegelik tüvetähendus ja eraldi puu, mille keskaegsed glossaatorid sellele omistasid.

Ogami glüüfe kuvatakse Unicode'is vasakult paremale. Püstkivil jooksevad tähed piki serva alt üles, seega on siinne rida pigem loetavuse huvides kohandatud kui täpne faksiimile.

Aicme Beithe

1–5

B-rühm: üks kuni viis kriipsu tüvejoonest paremale või horisontaalsel joonel sellest allapoole. B, L, F, S, N.

ᚁ
1

Beithe

b /b/

kask

Üks kaheksast fedast, mille puunimi on ehtne. Vanaiiri beithe, suguluses kõmri sõnaga bedw ja ladina sõnaga betula.

ᚂ
2

Luis

l /l/

leek või taim

Esimene nimi, mille juures puude teooria murdub. Luis'il puudub igasugune etümoloogiline seos pihlakaga; see tähendab leeki või rohttaime ning kenningid räägivad kariloomadest.

ᚃ
3

Fern

f /w/ > /f/

lepp

Tõeliselt puunimi, tuletatud indoeuroopa algkeele tüvest *wernā. Selle kenningid räägivad kilpidest ja piimaämbritest – kahest asjast, milleks lepapuitu tegelikult kasutati.

ᚄ
4

Sail

s /s/

remmelgas

Ehtne puunimi, suguluses ladina sõnaga salix. Selle kenningid ulatuvad laiba kahvatusest aasta esimese nektarini.

ᚅ
5

Nin

n /n/

haruline oks; kangaspuude poom

Mitte puu. Nin tähendab harki või lakapealset ning sellest sai ogami tähe enda üldnimetus, kuna iga täht haruneb tüvejoonest eemale.

Aicme hÚatha

6–10

H-rühm: üks kuni viis kriipsu tüvejoonest vasakule või sellest ülespoole. H, D, T, C, Q. See sisaldab labiovelaari /kʷ/, mille vanaiiri keel hiljem kaotas.

ᚆ
6

Úath

h /j/ (vaieldav)

õudus, kabuhirm

Tähendab õudust ja kõik kolm kenningite loendit kinnitavad seda. Viirpuu tõlgendus on hilisem seletus, mis lähtub hirmuäratavast okastõkkest.

ᚇ
7

Dair

d /d/

tamm

Ehtne puunimi, tuletatud indoeuroopa algkeele tüvest *doru- (puu/puit). Selle kenningid räägivad meistrimehest sama palju kui puust endast.

ᚈ
8

Tinne

t /t/

raudkang

Metallurgia, mitte botaanika. Tinne tähendab valuplokki või metallikangi ning selle kenningid viitavad söeüdile ja relvaterale.

ᚉ
9

Coll

c /k/

sarapuu

Ehtne puunimi, suguluses kõmri sõnaga collen. Teadmiste Lõhe sarapuu ja oluline toiduenergia allikas.

ᚊ
10

Ceirt

q /kʷ/

põõsas või räbal

Säilitab labiovelaari /kʷ/, mille vanaiiri keel kaotas. Selle juur on indoeuroopa algkeele tamme tähistav tüvi (nagu ladina quercus), kuid vanaiiri ajaks oli see sulandunud kokku sõnaga „räbal“.

Aicme Muine

11–15

M-rühm: üks kuni viis kriipsu diagonaalselt risti üle tüvejoone. M, G, NG, Z, R. Tähestiku kõige arhailisemad häälikud ja vähim botaanilised nimed.

ᚋ
11

Muin

m /m/

kael või ülaselg

Kolmetähenduslik homonüüm vanaiiri keeles ning kenningite loojad kasutasid korraga kõiki kolme tähendust. Viinapuu tõlgendus on puhas skolastiline meelevaldsus.

ᚌ
12

Gort

g /ɡ/

piiratud põld

Suguluses inglise sõnaga garden. Iga kenning kirjeldab karjamaad ja veiseid; luuderohu tõlgendusel puudub igasugune alus.

ᚍ
13

nGéadal

ng /ɡʷ/

tapmine, surmamine

Pärineb indoeuroopa algkeele tüvest *gwen- (tapma). Kenningid seovad tapatalgute alguse arsti elatisega – sünge pilk tolle aja majanduslikule reaalsusele.

ᚎ
14

Straif

z /st/ või /sw/

väävel

Keemia, mitte puud. Selle kenningid hõlmavad kanga värvimist, hoolega valvatud saladusi ja põleva väävli suitsu.

ᚏ
15

Ruis

r /r/

punetus

Kõik kolm kenningite loendit kirjeldavad häbist või raevust õhetavat nägu. Leedri tõlgendus tugineb vaid tema marjade värvile.

Aicme Ailme

16–20

Vokaalid: üks kuni viis täket risti üle tüvejoone. A, O, U, E, I. Mitte ükski nende nimedest pole kindlalt Iiri pärismaine puu, mille juures puude teooria lõplikult kokku variseb.

ᚐ
16

Ailm

a /a/

teadmata; häälik A ise

Etümoloogia on ebaselge. Selle kenningid on metalingvistilised, kirjeldades vokaali pigem hüüde või vastuse esimese häälitsusena kui mis tahes taimena.

ᚑ
17

Onn

o /o/

saarepuu

Kõige kummalisem juhtum terves reas: nimi tähistab tegelikult puud (saart), kuid keskaegsed glossaatorid eirasid seda ja omistasid märgile hoopis astelherne.

ᚒ
18

Úr

u /u/

muld ja haud

Kindel ja sünge. Selle kenningid ulatuvad külmadest eluasemetest ja laiba surilinast taimede võrsumiseni.

ᚓ
19

Edad

e /e/

teadmata

Üks pool riimuvast paarist koos Idad'iga, tõenäoliselt välja mõeldud vokaalide rea täiendamiseks. Selle kenningid on käsikirjades moonutatud kujul.

ᚔ
20

Idad

i /i/

teadmata; tõenäoliselt jugapuu

Kahekümne põhitähe viimane märk, viis sälku sügav. Selle kenningid – „puudest vanim“ ja „iidsetest kauneim“ – sobivad jugapuule, isegi kui etümoloogia ei suuda seda lõplikult tõestada.

Forfedad

21–26

Lisatähed, mis töötati välja käsikirjade ajastul häälikute jaoks, mida algne kakskümmend märki ei suutnud edasi anda. Nende kuju moodustavad loendatud kriipsude asemel liitsilmused ja võred ning ühe erandiga ei esine neid kividel peaaegu üldse.

ᚕ
21

Ébad

ea /k/ või /x/, hiljem ea

KOI-vormel; hiljem lõhe

Ainus forfid, mis esineb kividel regulaarselt, peaaegu alati lühendis KOI – ogami vaste ladinakeelsele fraasile hic iacet („siin puhkab“).

ᚖ
22

Ór

oi /oi/

kuld

Ladina laensõna, millele loodi oma täht. Selle kenningid ülistavad kulda kui kõige väärikamat ainet.

ᚗ
23

Uilleann

ui /ui/

küünarnukk

Nimetatud oma kuju järgi. Täht teeb käänaku ning uilleann on vanaiiri keeles küünarnukk.

ᚘ
24

Ifín

io /p/, hiljem io

algselt täht P

Loodud seetõttu, et iiri keel oli kaotanud /p/-hääliku täielikult ja ladina laensõnad vajasid seda; hilisemad kirjutajad võtsid selle väärtuse ära, koondades forfedad vokaalideks.

ᚙ
25

Emancholl

ae /x/, hiljem ae

sarapuu kaksik

Kaks C-kujulist märki, mis ristuvad üle tüvejoone. Selle kenning – „haige inimese ohe“ – imiteerib kähedat frikatiivi, mida see märk kunagi tähistas.

ᚚ
26

Peith

p /p/

pehme B

Asendustäht P jaoks, mis loodi pärast seda, kui Ifín oli selle hääliku kaotanud. Muudetud Beithe, mida kutsuti beithe bog ehk pehmeks kaseks.

Kust me seda teame

Nelisada kivi, kaks keskaegset traktaati, kolm kenningite loendit ja üks kahekümnenda sajandi teos, mis tekitas rohkem segadust kui need kõik kokku.

Lõuna-Iiri leiumaterjal

Kerry, Cork ja Waterford 4.–7. sajand

Suurem osa umbes 400 säilinud ogamikivist asub kolmes krahvkonnas. Need on üheaegselt nii mälestusmärgid kui ka maavalduse kinnitused, kandes genitiivis nime ja põlvnemist, mis õigustas maa valdamist.

MAQI MUCOI ja vormelikivid

Iirimaa ja iiri diasporaa 4.–7. sajand

Kivide tekstid on äärmiselt vormellikud. MAQI tähendab „poeg“, MUCOI „hõimust või suguvõsast“, ANM „nimi“. Ainuüksi fraas MAQI MUCOI esineb umbes kaheksakümmend korda, mistõttu räägivad kivid meile palju grammatikast ja peaaegu mitte midagi muust.

KOI-kivid

Iirimaa 5.–6. sajand

Mõned raidkirjad sisaldavad sõna KOI, mis on kirjutatud forfid'i Ébad abil ja toimib iirikeelse vastena ladina fraasile hic iacet („siin puhkab“). See on ainus lisatäht, mis esineb klassikalistel mälestusmärkidel reeglipäraselt.

Wales, Šotimaa, Cornwall ja Mani saar

Suurbritannia 5.–7. sajand

Iirlaste asustus viis kirja üle mere. Mitmed Walesi kivid on kakskeelsed, kandes serval ogami kirja ja esiküljel ladina tähti, mis aitas esmakordselt kinnitada mõne tähe häälikulist väärtust.

Killogrone'i kivi (CIIC 235)

Kerry krahvkond 6. sajand

Erakordselt tihe raidkiri, mis ühendab vormelsõnad lisatähtedega ja on ilmekas tõend sellest, et klassikaline leiumaterjal pole sugugi läbivalt lihtne.

Auraicept na n-Éces

Iirimaa 7.–8. sajand, hiljem laiendatud

„Õpetlaste aabits“: traktaat, mis jaotab tähed aicme'desse, varustab need puunimedega ja põimib ogami piibellikku pseudoajalukku, omistades selle leiutamise Paabeli torni juures Fenius Farsale.

In Lebor Ogaim

Ballymote'i raamat säilinud 14. sajandist

„Ogami traktaat“, mis loetleb ligi sada ogami teisendit: linnu-ogam, värvi-ogam, kilbi-ogam, vee-ogam ja teised. Need on pigem šifrid kui tähestikud ning näitavad õpetlaste kihti mängimas kirjaga, mida keegi enam igapäevaselt ei vajanud.

Kolm Bríatharogaim'i

Iirimaa vanaiiri periood

Kolm iseseisvat kahesõnaliste kenningite loendit, mis on omistatud Morann mac Moínile, Mac ind Ócile ja Cú Chulainnile. Need on ogami vaste ruuniluulele ning peamine tõend selle kohta, et enamikku tähti ei nimetatud kunagi puude järgi.

Damian McManus

kaasaegne teadustöö 1991

Monograafia „A Guide to Ogam“, kaasaegne põhiteos, mis uuris põhjalikult kenningeid ja vanaiiri sõnavara ning tegi kindlaks, et vaid umbes kaheksa kahekümnest nimest on tõeliselt botaanilised. Suurem osa selle lehe etümoloogiatest tugineb sellele uurimusele.

Robert Graves, „Valge jumalanna“

kaasaegne väljamõeldis 1948

Luuletaja teos, mis pookis ogamile külge väljamõeldud kolmeteistkuulise keldi puukalendri. See on peaaegu kõigi tänapäeval ringlevate puu ja kuu vastavuste allikas; sellel puudub igasugune ajalooline alus ning Graves ei väitnudki, et teeb teadustööd.

Super Petram'i loits

Donegal ja Meath talletatud 19. sajandil

Ogami teisendid ilmuvad hambavalu vastu kasutatud rahvalikes raviloitsudes, mille süžees kaebab püha Peetrus Jordani ääres Kristusele valutavat hammast. Tõend selle kohta, et kiri säilitas autoriteetse oreooli sajandeid pärast seda, kui seda enam lugeda ei osatud.

Mis ogam tegelikult on

Ogam on tähestik, mis loodi varaiiri keele (goideli keelte vanima kirjalikult talletatud etapi) kirjapanemiseks ning mida lõigati Iirimaa püstkividesse umbes neljandast kuni seitsmenda sajandini.

Selle ülesehitus erineb täielikult germaani kirjadest. Siin pole tähekujude varamut, mida peaks meelde jätma. On olemas tüvejoon – mälestusmärgil kivi enda loomulik servanurk – ja tähed moodustatakse ühe kuni viie kriipsu lõikamisega neljas asendis selle joone suhtes: paremale, vasakule, diagonaalselt risti üle joone või sälkudena otse joonel. Neli asendit korda viis kriipsu annab täpselt kakskümmend tähte, ning süsteemi piirid seab inimtaju: keegi ei suuda ühe pilguga loendada kuut paralleelset kriipsu.

Tähti nimetatakse feda (metsad/puud) ja viieliikmelist rühma aicme (perekond). Kivil jookseb tekst alt üles piki vasakut serva, üle tipu ja alla piki paremat serva.

Miks see asub jaotises „Ruunid“

See ei ole ruunikiri. Ogamil puudub igasugune sugulus vanema futharkiga: teine keelkond, teine ehituspõhimõte, teine päritolu, mitte ühtegi ühist tähte. Mitte miski selles ei põlvne germaani ruuniridadest ja ükski ruun ei põlvne ogamist.

Mida need kaks jagavad, on funktsioon ja ilme. Mõlemad on nurgelised kirjad, mida lõikasid kõvasse materjali inimesed, kelle naabrid kirjutasid ladina keeles; mõlemat kasutati mälestusmärkidel ja maavalduste kinnitamiseks ning mõlemad omandasid okultse järelkaja, mida nad polnud kunagi taotlenud. Seetõttu asub see siin, ning seda erinevust tasub meeles pidada.

Puude tähestik on keskaegne ja suures osas ekslik

See on selle lehe kõige olulisem tõsiasi.

Ogam on tuntud kui keldi puude tähestik, milles iga täht tähistab puud ja tähestik peidab endas pühade puude kalendrit. Sellel uskumusel on kaks allikat, millest kumbki ei pärine muistsest Iiri praktikast.

Esimene on keskaegne kirjatarkus. Kui ladina keel oli ogami tegelikust kasutusest välja tõrjunud, rändas kiri kloostritesse ja muutus uurimisobjektiks. Kirjutajad märkasid, et tähti nimetati feda (puud/metsad) ning et mõned neist kandsid tõepoolest puude nimesid. Seejärel asusid nad süstemaatiliselt tegema kõigist tähtedest puid, ja kui nimi tähendas selgelt midagi muud, mõtlesid nad välja põhjenduse. Traktaat Auraicept na n-Éces on piisavalt siiras tunnistamaks, et mõnda sealset puud ei tunne keegi, ning omistab nimekirja salapärasele „Ogami puude raamatule“.

Teine allikas on üks kahekümnenda sajandi teos. 1948. aastal avaldas Robert Graves raamatu The White Goddess („Valge jumalanna“) ja pookis tähestikule külge väljamõeldud kolmeteistkuulise puukalendri. Peaaegu iga tänapäeval ringlev puu ja kuu vastavus pärineb sellest raamatust. See on poeetilise kujutlusvõime vili, Graves tunnistas avameelselt, et see pole teadustöö, ning just see on enamiku tänapäeva ogamiennustuse otsene eellane.

Tegelikud tõendid, mille töötas välja eeskätt Damian McManus, näitavad, et vaid umbes kaheksal kahekümnest tähenimest on kindel botaaniline etümoloogia. Ülejäänud tähendavad metallikangi, väävlit, põldu, harki või kangaspuude poomi, punetust, õudust, tapmist, mulda, küünarnukki, kulda ning kahel juhul midagi sellist, mida keegi ei suuda rekonstrueerida.

Kenningid ja milleks need on mõeldud

Ogamil puudub ruuniluuletus. Kuid selle asemel on midagi mõnes mõttes paremat: kolm iseseisvat kahesõnaliste kenningite loendit nimega Bríatharogaim, mis on omistatud Morann mac Moínile, Mac ind Ócile ja Cú Chulainnile.

Igaüks neist annab iga tähe kohta lühikese fraasi, ja kuna kolm nimekirja loodi eraldi, on nendevaheline üksmeel kaalukas tõend. Kui kõik kolm kirjeldavad õhetavat nägu, tähendab täht punetust. Kui kõik kolm kirjeldavad hirmu, tähendab täht õudust. Kui puu tõlgendus räägib neile kõigile kolmele vastu, on puu tõlgendus hilisem juurdeliide.

Tervikuna lugedes loovad need pildi varasest Iiri materiaalsest elust, millel pole pistmist pühade hiitega: kilpide valmistamine, piimaämbrid, rauasulatamine, mesindus, karjamaad, riide värvimine, kudumine, arsti elatis teiste inimeste haavadest ja külm muld surnukeha kohal.

Mida kivid räägivad

Peaaegu mitte midagi ja alati ühte ja sama.

Ogami raidkirjad koosnevad valdavalt genitiivis isikunimedest, mida seovad üksikud vormelsõnad: MAQI (poeg), MUCOI (hõimust/suguvõsast), ANM (nimi). Ainuüksi MAQI MUCOI esineb umbes kaheksakümmend korda.

See teeb neist kehva kirjanduse, kuid suurepärase keeleteadusliku allika. Kuna varaiiri keel polnud veel läbi teinud häälikumuutusi, mis tekitasid vanaiiri keele (sisevokaalide kadu, lõpusilpide kadu, sõnaalgulised mutatsioonid), säilitavad need kivid indoeuroopa käändelõppe, mis on kadunud kõigist hilisematest Iiri tekstidest. Ogamikivi on kivistis keelest, mida keegi pole rääkinud neliteist sajandit.

Need tähistavad ka omandit. Kivi, mis kannab mehe ja tema suguvõsa nime ning seisab piiril, on suguvõsaõiguslik argument selle kohta, kellele maa kuulub.

Ennustamine

Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et druiidid oleksid kasutanud ogami tuleviku ennustamiseks. Mitte mingeid: ei arheoloogilisi, ei tekstilisi ega seadusekogudes leiduvaid.

Kiri oli kirjutamissüsteem, selle säilinud kasutus oli mälestusmärkide püstitamine ja maavalduste tähistamine, selle keskaegne järelkaja oli grammatiline ja krüptograafiline ning varaseimad Iiri ennustamist kirjeldavad allikad seda ei maini. Kaasaegne ogamiennustamine pandi kokku kahekümnendal sajandil Gravesi rajatud vundamendile, teadlikult jäljendades ruuniennustust, mis on samuti kahekümnenda sajandi praktika.

See ei muuda seda väärtusetuks ja see veebisait ei väida seda ka taro kohta. Kuid see tähendab, et igaüks, kes väidab end lugevat ogami nii, nagu tegid seda druiidid, kirjeldab midagi, mis mõeldi välja alles meie kaasajal.

Korduma kippuvad küsimused

Tähestik, mis loodi varaiiri keele kirjapanemiseks ning mida lõigati Iirimaa püstkividesse umbes neljandast kuni seitsmenda sajandini. Tähed moodustatakse ühe kuni viie kriipsu lõikamisega neljas asendis tüvejoone suhtes, mis mälestusmärgil on kivi loomulik serv. Neli asendit korda viis kriipsu annab kakskümmend tähte.

Ei. Sellel puudub igasugune sugulus vanema futharki või selle järeltulijatega: teine keelkond, teine ehituspõhimõte, teine päritolu ja mitte ühtegi ühist tähte. Neid seob vaid ülesanne ja välimus – kõvasse materjali lõigatud nurgeline kiri, mida kasutasid inimesed, kelle naabrid kirjutasid ladina keeles, ning mida tarvitati mälestusmärkideks ja omandiõiguse kinnitamiseks.

Ei, ja see on selle kirja kõige visam müüt. Ainult umbes kaheksal kahekümnest tähenimest on kindel botaaniline etümoloogia. Ülejäänud tähistavad metallikangi, väävlit, põldu, harki, punetust, õudust, tapmist, mulda ja muid asju. Puude süsteemi lõid keskaegsed kirjutajad, kes märkasid, et tähti nimetati feda (puud/metsad), ja püüdsid teha kõigist tähtedest puud.

Robert Gravesi 1948. aastal ilmunud teosest „Valge jumalanna“ (The White Goddess). Graves pookis tähestikule külge väljamõeldud kolmeteistkuulise kalendri ning peaaegu iga tänapäeval ringlev puu ja kuu vastavus pärineb sellest raamatust. Tegemist on pigem poeetilise fantaasia kui teadustööga ja Graves ei väitnudki vastupidist.

Neli viieliikmelist täheperekonda, millesse tähestik jaguneb ja mida eristab kriipsude asend tüvejoone suhtes: paremale, vasakule, diagonaalselt risti üle joone või sälkudena otse joonel. Need on saanud nime oma esimese tähe järgi: Aicme Beithe, Aicme hÚatha, Aicme Muine, Aicme Ailme.

Kolm iseseisvat kahesõnaliste kenningite loendit iga tähe kohta, mis on omistatud Morann mac Moínile, Mac ind Ócile ja Cú Chulainnile. Need on ogami vaste ruuniluulele ja kuna kolm loendit koostati eraldi, on nendevaheline üksmeel kaalukas tõend. Need on peamine põhjus, miks me teame, et enamikku tähti ei nimetatud kunagi puude järgi.

Valdavalt genitiivis isikunimesid, mida seovad üksikud vormelsõnad: MAQI (poeg), MUCOI (hõimust/suguvõsast), ANM (nimi). Ainuüksi fraas MAQI MUCOI esineb umbes kaheksakümmend korda. Need on mälestusmärgid ja maavalduse kinnitused ning nende väärtus on keeleteaduslik: need säilitavad indoeuroopa käändelõppe, mis kadusid enne vanaiiri keele kirjapanemist.

Käsikirjade ajastul välja töötatud lisatähed häälikute jaoks, mida algne kakskümmend märki ei suutnud edasi anda, sealhulgas ladina /p/, mille iiri keel oli täielikult kaotanud. Nende kuju moodustavad loendatud kriipsude asemel liitsilmused ja võred ning peale Ébad'i vormelis KOI ei esine neid kividel peaaegu üldse.

Selle kohta puuduvad igasugused tõendid – ei arheoloogilised, tekstilised ega seadusekogudes leiduvad. Kirja säilinud kasutus oli mälestusmärkide ja valduste tähistamine ning selle keskaegne kasutus grammatiline ja krüptograafiline. Kaasaegne ogamiennustamine loodi kahekümnendal sajandil Gravesi vundamendile, teadlikult jäljendades ruuniennustust, mis on samuti kahekümnenda sajandi praktika.

Alt üles piki vasakut servanurka, jätkudes üle tipu ja alla piki paremat serva. Selle lehe Unicode'i rida on mugavuse huvides paigutatud vasakult paremale, nagu kirjutati käsikirjades, kuid kividel see nii ei jookse.

Sest ühe pilguga ei suuda inimene loendada kuut paralleelset kriipsu. Süsteem kodeerib tähe asendi ja kriipsude arvu kombinatsioonina ning inimese vahetu tajuvõime (subitiseerimine) piirdub umbes viiega. Neli asendit korda viis kriipsu sulgeb süsteemi kahekümne juures ning kõik hilisemad märgid tuli konstrueerida liitkujudena.

Viimased postitused

Avasta taroti kaartide iidne tarkus ja avasta oma vaimse teekonna saladused. Meie blogi on sinu värav taroti lugemise rikkaliku sümboolika, tähenduste ja praktiliste rakenduste mõistmiseks.