ᚊ

Ceirt

põõsas; hiljem segi aetud sõnaga 'kalts'

Miski, mille jalge alt kadus esialgne tähendus

Ogami glüüfe kuvatakse Unicode'is vasakult paremale. Püstkivil jooksevad tähed piki serva alt üles, seega on siinne rida pigem loetavuse huvides kohandatud kui täpne faksiimile.

Sound
q /kʷ/
Asukoht
10
Group
Aicme hÚatha
Root meaning
algindoeuroopa tüvest *perkʷos (tamm), kuid langes kokku sõnaga ceirt (kalts)
Medieval tree gloss
õunapuu (omistatud 'varju' kenningi põhjal)
Unicode
U+168A
Ajastus
Juba möödas; endine tähendus on kadunud
Jah / Ei
Küsimus ei pruugi enam tähendada seda, mida varem

Püstipidi

  • kalts
  • vaesus
  • vari
  • kulunu
  • kadunud tähendus
  • tähtsusetus
  • ellujääja
  • iganemine

In the rune poems

clithar baiscill

hullumeelse või metskitse vari

Bríatharogam Morainn mac Moín · Ceirt
bríg anduini

tähtsusetu inimese vara

Bríatharogam Maic ind Óc · Ceirt
dígu fethail

rõivaste riismed

Bríatharogam Con Culainn · Ceirt

Häälik, mis elas oma keele üle

Ceirt on keeleline fossiil ja ogami tähestiku väärtuslikem täht lingvistilisest vaatepunktist.

See tähistab helitut labiovelaari /kʷ/ ehk ümardatud huultega hääldatud k-häälikut, mis kõlab ladinakeelse sõna quis alguses. Varajases iiri keeles oli see häälik olemas. Vana-iiri keeles enam mitte: labiovelaarid sulandusid tavalisteks velaarideks ning käsikirjade ajastuks oli see eristus kõnekeelest täielikult kadunud.

Nii sisaldab neljandal või viiendal sajandil loodud tähestik märki hääliku jaoks, mis oli seitsmendaks sajandiks hääbunud. Tähte kopeeriti edasi, sest tähestikud on konservatiivsed, ning ajaks, mil pandi kirja Auraicept, polnud ükski selle kasutaja kõnealust vahet oma elus hääldanud.

Ühtlasi on see Q-keldi keelte tunnusmärk. Iiri keel on Q-keldi keel just seetõttu, et säilitas hääliku /kʷ/ seal, kus kõmri ja gallia keeles sai sellest /p/. Klassikaline näitepaar on iiri mac kõmri sõna map (poeg) kõrval. Ceirt on see keldi keelte jagunemine pärgamendile talletatuna.

Nimi, mis varises kokku

Etümoloogia juures muutub lugu eriti omapäraseks.

Nimi ulatub tagasi indoeuroopa algkeele tüveni *perkʷos, mis tähistas tamme või puud. Sellest tuleneb ladina quercus ning sama tüvi peitub kõmri sõnas perth (põõsas või võsa). See on väärikas, iidne ja igati botaaniline algupära.

Seejärel leidsid aset häälikumuutused. Pärast seda, kui /kʷ/ langes kokku tavalise velaariga ja sõna hääldus teisenes, muutus ceirt eristamatuks täiesti teisest vana-iiri sõnast: nimisõnast ceirt, mis tähendas kaltsu, räbalat või kulunud riidetükki.

Kõnelejad ei kuulnud nimes enam vana sõna põõsa kohta, vaid tavalist igapäevast sõna räbala tähistamiseks. Nimi ise ei muutunud, kuid keel liikus selle all ja esialgne tähendus pudenes ära.

Just seda kenningid talletavadki. Need loodi alles pärast seda kokkuvarisemist.

Vaesusest kõnelevad kenningid

Kolmest loendist kaks kirjeldavad vaesust otsesõnu ning teevad seda ilma igasuguse sentimentaalsuseta.

Dígu fethail: rõivaste riismed. Dígu tähendab prügi, halvemat osa millestki või seda, mis jääb järele pärast väärtusliku äravõtmist. See ei tähenda tagasihoidlikku riietust, vaid räbalaid.

Bríg anduini: anduine ehk tühise inimese vara või väärtus. Ühiskonnas, kus õiguslik staatus põhines auhinnal ja sugukonnasidemetel, polnud seisuseta inimesel peaaegu mingit teovõimet. Kenning nimetab asja, milleni sellise inimese kogu varandus küündib.

Clithar baiscill on vaidlusalune kenning. Clithar tähendab varju või peavarju. Sõna baiscell on tõlgendatud nii hullumeelse kui ka metsiku emahirvena. Mõlemal juhul on tegemist varjupaigaga olendile, kes elab väljaspool korrastatud inimühiskonda.

Kõik kolm kirjeldavad ühiskonna äärealasid. See on täht, mis tähistab seda, mis inimesel on siis, kui tal pole enam midagi.

Kuna glossaatorid vajasid puud, võtsid nad sõna clithar (vari) ning arutlesid, et õunapuu pakub teelisele nii varju kui ka vilju. Nii jõuti õunapuuni (aball). Tammest kaltsuni ja kaltsust õunapuuni, pelgalt varju tähistava sõna kaudu.

Lugemisel

Nüüdisaegsed ogamikomplektid seostavad Ceirti sageli õunapuuga: ilu, valikute ja teise ilmaga. See seisab aga algallikatest vähemalt kolme sammu kaugusel.

Kenningite valguses tähendab Ceirt seda, mis on alles ja täidab endiselt oma otstarvet. Kalts on kangas, mis pole enam rõivaese, kuid on sellegipoolest kangas. Sel on oma väärtus: kaltse kasutati korduvalt, müüdi ja tehti ümber teisteks esemeteks, kuid selle seisund on märgatavalt alla käinud ja see on kõigile näha.

Laotuses tähistab Ceirt kitsikust või allakäiku, ent mitte katastroofi. See on miski, mis on näinud paremaid päevi, mida kasutatakse sellegipoolest edasi ja mis teeb oma töö ära. See kõneleb toimetulekust ja läbiajamisest.

Kenning clithar lisab varjupaiga mõõtme, kusjuures tegemist on kindlat laadi varjuga: mitte majaga, vaid kaitsega sellele, kellel puudub kodu. Ceirt on äärealal toimetuleku täht.

Lisaks kätkeb tähe enda ajalugu tähendust, millest on raske mööda vaadata. See on täht, mille sisu varises alt ära, samal ajal kui märk ise jäi püsima. Laotuses tasub selle kohta otse küsida: kas mõni sõna, roll või suhe kannab endiselt seda tähendust, mis tal oli siis, kui talle nimi anti?

Questions to sit with

  • Mis teeb teie elus ikka veel oma tööd, kuigi kõik näevad, et see on näinud paremaid päevi?
  • Kas teie elus leidub mõni sõna või roll, mis on kaotanud oma endise tähenduse, kuid säilitanud oma nime?
  • Kõik kolm kenningit kõnelevad äärealadest. Kellel selles olukorras puudub igasugune seisus või hääl?

Korduma kippuvad küsimused

Algselt tähendas see põõsast, mis pärineb indoeuroopa algkeele tüvest *perkʷos (tamm) ja millest tuleneb ladina quercus. Häälikumuutuste tõttu langes nimi aga kokku homofooniga ceirt, mis tähendab kaltsu või räbalat. Kenningid pandi kirja pärast seda nihet, mistõttu kirjeldavad need puude asemel vaesust.

Sest see säilitab helitu labiovelaari /kʷ/, mis oli olemas varajases iiri keeles, kuid kadus vana-iiri perioodiks. See on ka Q-keldi keelte peamine tunnus: iiri keel säilitas hääliku /kʷ/ seal, kus kõmri ja gallia keel asendasid selle häälikuga /p/ (näiteks iiri mac kõmri sõna map kõrval). Ceirt on see keldi keelte eraldusjoon kirjalikul kujul.

Üheainsa kenningi tõttu. Kenning clithar baiscill (hullumeelse või metskitse vari) andis glossaatoritele mõtte puust, mis pakub teelisele nii varju kui ka vilju, mistõttu omistati sellele aball (õunapuu). Nii liiguti tamme juurest läbi kaltsu õunapuuni, toetudes pelgalt sõnale, mis tähendab varju.

Ühiskonna äärealasid. Dígu fethail tähendab rõivaste riismeid ehk räbalaid. Bríg anduini on seisuseta inimese varandus, mis auhinnal põhinevas ühiskonnas tähendas peaaegu täielikku õigusvõime puudumist. Clithar baiscill tähistab varjupaika olendile, kes elab väljaspool korrastatud asustust.

Seda, mis on alles ja täidab endiselt oma otstarvet: kalts ei ole enam rõivas, kuid on endiselt kangas. See viitab pigem kasinatele oludele ja läbisaamisele kui katastroofile. Tähe enda ajalugu lisab teise tõlgenduskihi: küsimuse, kas mõni sõna, roll või suhe tähendab ikka veel seda, mida see tähendas oma loomise hetkel.

Ogam

Viimased postitused

Avasta taroti kaartide iidne tarkus ja avasta oma vaimse teekonna saladused. Meie blogi on sinu värav taroti lugemise rikkaliku sümboolika, tähenduste ja praktiliste rakenduste mõistmiseks.