Mannaz

Kuju

Kaks püstist tüvejoont, mida ülaosas ühendavad teineteisega ristuvad diagonaaljooned. Sisuliselt on see Ehwaz (ᛖ), mille ühendusjooned mitte ei kohtu tipus, vaid ristuvad, ning need kaks ruuni paiknevad reas teineteise kõrval.

Noorem futhark loobus topelttüvega kujust täielikult, joonistades ruuni ümber märgiks ᛘ, üheks püstjooneks kahe ülestõstetud haruga. See kuju sarnaneb silmatorkavalt Algiziga ning see sarnasus tekitas hilisemas käsikirjatraditsioonis tõelist segadust.

Nimi

Alggermaani tüvi mann-, inimolend. Vanainglise man, vanapõhja maðr, gooti manna, saksa Mann ja Mensch, tänapäeva inglise man.

Tähenduse ahenemist tasub selgelt rõhutada. Vanainglise man tähistas inimest soost sõltumata; spetsiaalselt täiskasvanud mehe ja naise kohta käisid sõnad wer ja wif. Tüvi wer on säilinud vaid sõnas werewolf ehk libahunt (inimesehunt). Sõna man piirdumine üksnes täiskasvanud meestega toimus inglise keeles hiljem ega vasta sellele, mida ruuni nimi algselt tähendas.

Seega on Mannaz inimese, mitte mehe ruun. Tänapäevased ruuniraamatud, mis seavad selle Berkanoga paari meheliku ja naiseliku vastandusena, toovad sisse eristuse, mida algsel sõnal ei olnud.

Iga poeem mainib surma

See on Mannazi juures kõige silmatorkavam joon ning see kordub kõigis kolmes allikas, mis on ruunipärimuses haruldane.

Vanainglise stroof algab soojalt: rõõmus inimene on oma suguvõsale kallis. Seejärel muutub toon karmiks. Sceal þeah anra gehwylc oðrum swican: ometi peab igaüks teist alt vedama. Mitte tingimata reetma; swican tähendab altvedamist, jännihädas maha jätmist või järeleandmist. Igaüks valmistab teistele pettumuse juba seetõttu, et kõik surevad. Sellele järgneb kristlik raamistik: Issand tahab oma otsusega anda vaese liha mullale.

Norra stroof koondab kogu mõtte nelja sõnasse: maðr er moldar auki, inimene on mulla lisa. Kes tahes sa ka poleks, oled sa lõpuks see, mida mullal saab olema rohkem.

Islandi poeem kasutab sama väljendit oma kolme kenning'i keskel ja ümbritseb selle. Maðr er manns gaman, inimene on inimese rõõm. Siis muld. Seejärel skipa skreytir, laevade ehtija.

Loe Islandi stroofi järjest ja see moodustab tervikliku kokkuvõtte inimeseks olemisest: me oleme üksteise rõõm, me läheme mulda ning vahepeal teeme asju kauniks. Kolm lauseosa. See on kogu ruuniluule pärandi kõige säästlikum ja täpsem tekstikatke.

Inimesi on alati mitu

Ei vanainglise ega islandi stroof kirjelda üksikut indiviidi. Mõlemad määratlevad inimese teiste kaudu: suguvõsale kallis, inimese rõõm.

Seda tasub meeles pidada vastukaaluks tänapäevasele tavale tõlgendada Mannazit üksiku minana. Ühiskonnas, kus sugulussidemed määrasid õigusliku seisundi, kaitse ja veritasu väärtuse, oli suguvõsata inimene vaevalt inimene. Sama mõtet teisest küljest väljendab pagendatu kuju Gebo stroofis.

Nõnda tähistab Mannaz küll mina, kuid mina kui sõlmpunkti võrgustikus, mitte eraldiseisva saarena. Kui see ruun ilmub identiteeti puudutavas laotuses, pole küsimus tavaliselt mitte selles, kes ma olen, vaid kelle keskel ma asun.

Raidkirjades

M-hääliku tähena esineb see läbi kogu leiumaterjali.

See ruun kuulub ka nende hulka, mida leidub brakteaatidel korduvana või virnastatuna kõrvuti Tiwazi, Algizi ja Sowiloga, olles mitme mitmetähendusliku märgi usutav lugemisviis. Nagu selliste jadade puhul ikka, on need dešifreerimata ning võivad kujutada endast tähestikumaagiat, loendamist või lihtsalt kaunistust.

Sõna manna või selle käändevormid esinevad tavakasutuses mitmes vanema futharki tekstis. Ühtegi tõendatud juhtumit selle kasutamisest iseseisva nõiasõnana ei leidu.

Tõlgendamine: püstiasendis

Mannazil on kaks eri suundadesse osutavat tõlgendust ning see, kumb neist kehtib, selgub tavaliselt küsimusest endast.

Inimesena on see rea kõige otsesem ruun. See märgib sageli konkreetset isikut küsija olukorras ning tähendab laotuses tihti lihtsalt: see puudutab kedagi. Keda nimelt, on kontekstist reeglina selge.

Inimkonnana on see ühise saatuse ruun: see, mis on kõigile omane, tavapärane inimlik piiratus ning äratundmine, et tekkinud probleem pole erandlik. See sobib hästi küsimustele, kus küsija on pidanud end reeglitest vabaks erandiks. Mannaz vastab tavaliselt, et ta pole seda mitte.

Ruun hõlmab ka mõistust ja spetsiifiliselt inimlikke võimeid: aru, keelt ja loomisoskust, kusjuures islandi skipa skreytir (laevade ehtija) tähistab käsitööd ning inimese harjumust kaunistada seda, mis muidu on puhtalt tarbeline.

Samuti on ruunis kohal surelikkus, olgu see oodatud või mitte. Kõik kolm poeemi kinnitavad seda. Püstine Mannaz ei ole surmaenne, kuid see on ruun, millesse on sisse kirjutatud horisont; küsimustes, kui kaua saab midagi edasi lükata, on see horisont tavaliselt vastuseks.

Tõlgendamine: pööratult

Mannazil on selge pööratud asend.

Tagurpidi asendis tähistab see inimest, kes on võrgustikust lahti lõigatud: eraldatust, võõrandumist, isikut, kes on end ise eraldanud või keda on kõrvale tõrjutud. Arvestades seda, kuidas ruunipoeemid inimest määratlevad, on see tõsine, mitte leebe pööratus.

See viitab ka sellele, et laotuses märgitud konkreetne isik osutub probleemiks: vaenlaseks, ebasõbraks või kellekski, kelle huvid ei kattu küsija eeldustega. Kui püstine Mannaz tähendab "see puudutab kedagi", siis pööratult tähendab see sageli "ja ta ei ole sinu poolel".

Kolmas tõlgendus on enesepettus. Pööratud Mannaz märgib sageli küsijat, kes on teinud end oma loos erandiks, mille vastu püstine ruun otseselt seisab.

Kaasaegsed esoteerilised kihistused

Puud, õhu element ja seos Heimdalliga pärinevad 20. sajandi taassünnist, peamiselt Thorssoni ja Aswynni töödest. Heimdalli seos toetub Vanema Edda poeemile Rígsþula, kus temaga samastatud tegelane sigitab inimkonna kolm seisust; see on ehe ajalooline tekst, kuid ei maini seda ruuni kordagi.

Mannazi kujutamine Berkano meheliku vastena on kaasaegne ja toetub ingliskeelsele sõnale man, mitte germaani tüvele, millest see pärineb.

Guido von Listi armani süsteem sisaldab Man-ruuni ning see oli üks kujundeid, mida tema järgijad enim kasutasid; ülestõstetud kätega vorm võeti natslikus sümboolikas kasutusele kui Lebensrune (eluruun) kõrvuti Algiziga. Noorema futharki ᛘ ja Algiz ᛉ on kujult piisavalt sarnased, et need selles kirjanduses tihti segi aeti. Ühelgi neist seostest pole epigraafilist alust.

Koos teiste ruunidega

Mannaz koos Ehwaziga (ᛖ) ühendab kaks sama raami jagavat ruuni ja osutab konkreetsele suhtele kahe nimelise inimese vahel.

Mannaz koos Wunjo (ᚹ) või Geboga (ᚷ) asetab inimese omasuguste sekka: osadus, vastastikune kohustus ja toimiv võrgustik.

Mannaz koos Isaga (ᛁ) toob esile eraldatuse tähenduse isegi püstiasendis: inimene, keda hoitakse lahus.

Mannaz koos Ansuziga (ᚨ) koondab sõnumi kindlale sõnumitoojale ning tähendab üldise teabe asemel enamasti kellegi konkreetset nõuannet.

Mannaz koos Dagazi (ᛞ) või Jeraga (ᛃ) asetab inimelu suurema tsükli taustale; ajastuse küsimustes tähendab see tavaliselt, et olukorra asemel seab piirid hoopis küsija enda kannatlikkus.