Esoteerilised koolkonnad

Kõik saab alguse 1902. aastal

Ruuniokultismil on täpne alguskuupäev. Esoteerilise suuna puhul on see haruldane ja erakordselt kõnekas tõsiasi.

1902. aastal tehti Austria kirjanikule Guido von Listile kaeoperatsioon ja ta veetis üksteist kuud täielikus pimeduses. Sel perioodil koges ta enda kinnitusel ilmutust ruunide tõelise tähenduse kohta. Oma järeldused avaldas ta 1908. aastal teoses Das Geheimnis der Runen (Ruunide saladus).

Süsteem, mille ta lõi, sai nimeks Armaneni futhark: kaheksateistkümnest ruunist koosnev rida, mis oli tuletatud Odini kaheksateistkümnest loitsust eddalaulu Hávamál osas Ljóðatal.

Just see arv reedab väljamõeldise. Mitte üheski ajaloolises ruunitähestikus pole kaheksatteist tähte. Vanemas futharkis on kakskümmend neli märki, nooremas futharkis kuusteist ja anglosaksi futhorcis kakskümmend üheksa või enam. Von List konstrueeris oma rea tagantjärele, et sobitada see 13. sajandi Islandi poeemi salmide arvuga, ning kuulutas selle algseks ürgkirjaks, millest kõik ajaloolised tähestikud olevat mandunud.

Enne 1902. aastat ruuniokultismi selle otseses tähenduses ei eksisteerinud. Ruunid olid ajaloolise ja keeleteadusliku uurimistöö objekt, mille dešifreeris Sophus Bugge ja mida uurisid filoloogid. Kõik hiljem lisandunud esoteerilised tõlgendused pärinevad otseselt või kaudselt Viinis paranenud patsiendi nägemustest.

Hilisem käekäik ja natslik ärakasutamine

Von Listi süsteem ei jäänud üksnes okultsete ringkondade lugemislauale.

Selle võttis üle Völkisch-liikumine: Saksa natsionalistlik vool, mis põimis rahvalikku romantismi, rassiteooriaid ja müstikat. Idee muistsest germaani pühakirjast, mille kristlus oli maha surunud, osutus neile äärmiselt sobivaks ideoloogiliseks relvaks.

Sealt jõudsid need kujutlused Kolmandasse Reichi. Karl Maria Wiligut, okultist, kes väitis end omavat tuhandeaastast esivanemate mälestust, sai SS-ohvitseriks ja Heinrich Himmleri nõunikuks rituaalide ja ruunisümboolika alal Wewelsburgi lossis.

Selle ajajärgu materiaalsed jäljed on nähtavad tänaseni. SS-i sümbol on topelt-Sowilo, mille joonistas 1932. aastal Walter Heck von Listi eksituse põhjal, kes pidas seda märki sõnaks Sig (võit). Algizit kasutati Lebensborni programmi dokumentides eluruunina (Lebensrune), kusjuures selle ümberpööratud kuju märkis surmadaatumeid. Othala ilmus SS-diviiside embleemidele. Tiwaz tähistas väljaõppeüksusi ja kohandatud Wunjo oli Hitlerjugendi maatööteenistuse märk.

See ei ole tähtsusetu ääremärkus ega kauge muinasaeg. Othala on siiani kantud Anti-Defamation League'i (ADL) vihasümbolite andmebaasi. Topelt-Sowilo avalik kuvamine on Saksamaal ja mitmes teises riigis seadusega keelatud ning paremäärmuslikud rühmitused kasutavad neid märke aktiivselt siiani.

Mitte millelgi sellest pole seost rauaajaga. See on kahe tuhande aasta vanuse kirja anastamine 20. sajandil. Selle teadvustamine eristab ajaloolise tähe kirjutamist totalitaarse liikumise tahtmatust tsiteerimisest.

Sõjajärgne taastamine

Ruunilaine, millega enamik huvilisi tänapäeval kokku puutub, on hilisem ja suuresti iseseisev areng, mis kujunes pärast Teist maailmasõda peamiselt ingliskeelses ruumis.

Ralph Blum, raamat The Book of Runes (1982). Sellest sai tohutu müügiedu, mida müüdi komplektis kotitäie saviplaatidega, ja see on tänapäevase ruunidega ennustamise otsene eelkäija. Blum tunnistas avameelselt, et oli oma meetodi kopeerinud Muutuste raamatust (I Ching) ja tarost, kasutas meelevaldset järjekorda ning mõtles välja tühja ruuni (blank rune), millel puudub vähimgi ajalooline alus.

Edred Thorsson (Stephen Flowers) tõi alates 1980. aastate keskpaigast kaasa akadeemilise pädevuse: germanistika doktorina lõi ta süsteemi, mis oli oluliselt tihedamalt seotud algallikatega. Enamik vastavustest jumaluste ja elementidega, mida täna traditsioonilistena esitletakse, pärineb just tema sulest.

Freya Aswynn töötas teoses Leaves of Yggdrasil (1988) välja paralleelse süsteemi, mis rõhutas vanapõhja eddalaule ja isiklikku rituaalipraktikat.

Need kolm autorit moodustavad peaaegu kogu tänapäevaste brošüüride sisu. See töö on läbimõeldud ja sageli asjatundlik. Kuid see on vaid nelikümmend aastat vana, mitte kaks tuhat aastat, ega peegelda viikingiaja meistrite uskumusi.

Tänapäevase vastavustabeli aus määratlus kõlab nii: 20. sajandi lõpu süntees, mis toetub keskaegsetele luuletustele, on filtreeritud läbi erineva tasemega filoloogia ja kujundatud raamatute põhjal, mida vastava kogumiku autor juhtus lugema.

Kaasaegne paganlus on eraldiseisev teema

On äärmiselt oluline mitte samastada kahte erinevat reaalsust, mida populaarne kirjandus teeb pidevalt.

Heathenry (tuntud ka kui Ásatrú või Forn Siðr) on kaasaegne usuline liikumine, mis taastab kristluse-eelseid germaani kombeid. See on mitmes riigis ametlikult tunnustatud usund; Islandi ühing Ásatrúarfélagið sai tunnustuse juba 1973. aastal ja rajas pühakoja Reykjavíki. Liikumisel on vaimulikud, kogudused, tavandikalender ja tõsine sisemine arutelu allikate väärtuse üle.

Liikumise sees valitseb selge ja avalik lõhe. Hõlmav (inklüsiivne) suund rõhutab, et usk on avatud kõigile sõltumata päritolust; folkish-haru piirab seda esivanemate ja vereliini alusel, sulandudes sel pinnal paremäärmuslusega. Peamised kaasavad ühendused on avaldanud selged avaldused, millega mõistavad rassismi tingimusteta hukka.

See, et teatud ruunimärki kasutasid SS-üksused, ei räägi midagi tänapäeval seda kandva inimese kavatsustest, ja väga paljud inimesed tegelevad ruunidega ilma igasuguse poliitilise tagamõtteta. Samas on ajalugu reaalne ja teatavad rühmitused kasutavad neid sümboleid täiesti teadlikult.

Praktiline järeldus on selge: mõnel konkreetsel kujul on avalikus ruumis tähendus, mida kasutaja ei saa ise kontrollida. Othala ja topelt-Sowilo on selle ilmekaimad näited. See on tõsiasi sümboli ühiskondliku vastuvõtu kohta, mitte hinnang vaatleja sisemistele motiividele.

Kuidas kontrollida väite paikapidavust

Kuna see ideeline arengulugu on dokumenteeritud, saab iga ruunitõlgenduse päritolu kontrollida mõne lihtsa küsimusega.

Millise tähestikuga on tegu? Kui süsteemis on kaheksateist ruuni, on see von Listi 1902. aasta Armaneni rida. Kui kasutatakse vanema futharki kahtkümmet nelja märki Blumi järjekorras, pärineb see 1982. aastast.

Kas komplektis on tühi ruun? Selline komplekt lähtub otseselt Blumist, ükskõik mida kaanel ka ei väidetaks.

Millisest luuletusest tähendus pärineb? Väide, et Kenaz tähendab valgustatust, järgib ühte anglosaksi allikat kahe skandinaavia teksti vastu. See on lubatav valik, kuid seda peaks ausalt selgitama.

Kas sümmeetrilisele ruunile pakutakse tagurpidist tähendust? Üheksat ruuni kahekümne neljast ei saa geomeetriliselt ümber pöörata. Raamat, mis pakub ümberpööratud tähendusi Isa või Gebo jaoks, eirab tähtede tegelikku kuju.

Kas idee autor on nimepidi nimetatud? Väljend «iidne pärimus ütleb» varjab peaaegu alati Thorssoni hüpoteesi või von Listi fantaasiat. Päris autori teadmine on palju ausam ja võrreldamatult huvitavam.