ᚦ

Þorn

okas, kibuvits

Kaitse, mis vigastab igaühte, kes sellest kinni haarab

Sound
þ /θ/, /ð/
Asukoht
3
Group
Freyri ætt
Descended from
Vanem futhark Thurisaz (*þurisaz, hiid/hiiglane)
Unicode
U+16A6
Ajastus
Vahetul kokkupuutel
Jah / Ei
Jah, kuid see toob verd

Püstipidi

  • okas
  • kaitse
  • terav takistus
  • kahju kokkupuutel
  • torkiv hekk
  • vajalik teravus
  • konflikt
  • see, millest ei tohiks haarata

In the rune poems

Ðorn byþ ðearle scearp; ðegna gehwylcum anfeng ys yfyl, ungemetum reþe manna gehwelcum, ðe him mid resteð.

Okas on ülimalt terav. Igale ülikule on sellest haaramine halb; see on mõõtmatult karm igale mehele, kes nende keskel puhkab.

Vanainglise ruunipoeem · Ðorn

Across the scripts

ᚦ

Thurisaz

Vanem futhark

Eellane, rekonstrueeritud kui *þurisaz, hiid. See on ainus ruun, mille ohtlikkuses on kõik kolm poeemitraditsiooni ühel meelel.

ᚦ

Þurs

Noorem futhark

Skandinaavia säilitas koletise ja see on ainus ruun põhjala reas, mille nimelist kasutust needuses kinnitab tekst („Skírnismál“).

ᚦ

Þorn

Anglosaksi futhorc

Inglismaal asendati hiid taimega, mis võimaldab kaitsvat tõlgendust, mida põhjala pärimus kunagi ei paku.

Hiid muutub taimeks

Kõik teised traditsioonid peavad seda ruuni hiiuks. Vanainglise keeles on see aga okas.

Mõlemad põhjala poeemid säilitavad nime þurs (üks jötnar’idest ehk hiidudest) ja mõlemad suhtuvad sellesse vaenulikult: naiste piinaja, kaljude elanik, hiiglanna abikaasa. Rekonstrueeritud alggermaani nimi on þurisaz (hiid või koletis) ning selles pole tõsist kahtlust.

Vanainglise ðorn on põõsaokas. Kas see on ehtne paralleelne pärimus või kristliku ajastu katse pehmendada paganlikku koletist tagasihoidlikuks hekiosaks, on vaieldav ja lahendamata. Luuletus ei kõla kindlasti pehmendatult: sellest haaramine on yfyl (kuri või halb) ning see on ungemetum reþe (mõõtmatult karm), kuid kirjeldatav nähtus ei ole enam isik.

See asendus loob tõlgenduse, mida põhjala pärimus ei võimalda. Hiid ründab sind ise. Okas teeb haiget ainult sellele, kes tema poole küünitab. See ongi ohu ja kaitse peamine erinevus, ning seepärast käsitleb tänapäevane ruunipraktika, mis toetub inglise poeemile, seda märki kaitsvana, samas kui Skandinaavias peeti seda puhtalt vaenulikuks.

Puhkamine nende keskel

Stroofi kolmandast osalausest libisetakse sageli üle, kuigi see on teksti kõige täpsem ja kõnekam detail.

Ungemetum reþe manna gehwelcum, ðe him mid resteð: mõõtmatult karm igale mehele, kes nende keskel puhkab.

Esimesed kaks osalauset räägivad okka haaramisest, mis on üksainus teadlik tegu. Kolmas kõneleb aga kibuvitsatihnikusse pikali heitmisest, mis on hoopis teine olukord. See pole mitte üksik valus torge, vaid pidev, vältimatu ja igast suunast tulev tasane vigastus, mida talutakse seetõttu, et oled teinud oma aseme okaste vahele.

See on ruuniladumise jaoks märksa sügavam ja viljakam kujund kui pelk torge, ometi jätavad paljud ruuniraamatud selle osa stroofist tähelepanuta. Þorn ei ole üksnes see, mis lõikab kätte haaramisel, vaid ka paik, mille oled valinud magamiseks.

Täht, mis elas oma tähestikust kauem

Ladina keeles puudus täht häälikute jaoks, mida kuuleb ingliskeelsetes sõnades thin ja this. Kui vanainglise keelt hakati kirja panema ladina tähestikus, lahendasid kirjutajad selle mure ruuni säilitamisega.

Þ püsis inglise kirjas umbes kuussada aastat kõrvuti sellega seotud tähega eth (ð), mis on modifitseeritud d, mitte ruun. Mõlemad esinevad käsikirjades läbivalt. Tänapäeval kasutab mõlemat märki veel üksnes islandi keel, olles ainus elav keel, mis seda teeb.

Tähe kadumise põhjus polnud mitte keeleline, vaid trükitehniline. Trükikunst jõudis Inglismaale Mandri-Euroopas valatud trükitüüpidega, kus thorn-tähte polnud. Trükkalid asendasid selle lähima saadaoleva kujuga, milleks gooti kirjas oli y.

See asendus ongi fraasi Ye Olde tegelik algupära. Antiiki matkivate poeetide ja poodide siltidel olev y on trükkali asendatud thorn; sõna oli alati the ning seda ei hääldatud kunagi kujul ye. See on üks haruldasi juhtumeid, kus konkreetne tehniline lahendus muutis pöördumatult keele visuaalset pilti ja mida hiljem hakati ekslikult pidama ajalooliseks stiiliks.

Tõlgendamisel

Þorn on terava otsaga jõud, mida inglise pärimusele toetudes tõlgendatakse pigem kaitsva kui vaenulikuna.

Püstises asendis tähistab see toimivat piiri: paigas olevat kaitset, takistust, mis hoiab soovimatu eemal, või vastasseisu, mis lahendab selle, mida miski muu ei suudaks. Okas hekis hoiab võõrad väljas.

Kaitse hind on aga salmis selgelt kirjas ega kao kuhugi. Þorn on ruun tüli jaoks, mida sul oli küll õigus pidada, kuid mille eest tuleb ikkagi hinda maksta. Tõlgendajad, kes peavad seda märki ühemõtteliselt heaks, satuvad tihti eksiteele.

Puhkamise klausel annab ruunile teise olulise kasutusvõimaluse: olukord, kuhu küsija on mugavalt sisse seadnud ja mis teeb talle pidevalt pisikest kahju, mida ta ise enam tähelegi ei pane.

Kes tõlgendab ruuni skandinaavia traditsiooni järgi, ei leia sealt mingit kaitsvat tähendust. Mõlemad lähenemised on põhjendatud, kuid tegemist pole päris sama ruuniga.

Questions to sit with

  • Kas siinne teravus on suunatud ohu või hoopis sinu enda poole?
  • Kas oled teinud oma aseme paika, mis teeb sulle iga päev pisut haiget?
  • Mida sa kaitsed, jäädes hekiga piiratud ala sisse?

Korduma kippuvad küsimused

Ogast või kibuvitsa. Vanainglise ðorn on põõsaokas ning salm nimetab seda ülimalt teravaks, halvaks haarata ja mõõtmatult karmiks igaühele, kes nende keskel puhkab. See võimaldab kaitsvat tõlgendust: okas vigastab üksnes seda, kes selle poole küünitab.

Seda ei tea keegi kindlalt. Algne rekonstrueeritud nimi on *þurisaz (hiid) ja mõlemad põhjala luuletused säilitavad koletise kuju. Kas vanainglise keel hoiab alal paralleelset pärimust või on tegemist kristliku ajastu pehmendusega, on siiani lahendamata. See asendus loob aga selge vahe ohu ja kaitse vahel, mistõttu tänapäeva praktika peab seda ruuni kaitsvaks.

See on stroofi kolmas osalause, mille enamik ruuniraamatuid vahele jätab. Okka haaramine on üksainus teadlik tegu, kuid tihnikus lamamine tähendab pidevat vältimatut vigastust igast suunast, kuna oled valinud seal magada. Tõlgendamisel viitab see olukorrale, millega inimene on harjunud, kuid mis teeb talle pidevalt märkamatut kahju.

Jah. Kuna ladina tähestikus puudus täht th-häälikute jaoks, säilitasid vanainglise keele kirjutajad ruuni þ-tähena, mis püsis inglise kirjas ligi kuussada aastat. Trükikunsti saabumisel polnud Mandri-Euroopa trükitüüpide seas thorn-tähte, mistõttu trükkalid asendasid selle gooti kirjas sarnase y-tähega. Sõna oli alati the ja seda ei hääldatud kunagi ye.

Ei. Þ on see ruun. Ð ehk eth on modifitseeritud ladina d-täht. Vanainglise keeles kasutati mõlemat tähte sageli vaheldumisi samade häälikute märkimiseks. Tänapäeval kasutab mõlemat märki üksnes islandi keel.

Viimased postitused

Avasta taroti kaartide iidne tarkus ja avasta oma vaimse teekonna saladused. Meie blogi on sinu värav taroti lugemise rikkaliku sümboolika, tähenduste ja praktiliste rakenduste mõistmiseks.