Tiibeti astroloogia

Mis on Tiibeti astroloogia

Tiibetlased nimetavad seda distsipliini tsi või tsi-rig ehk arvutamise teaduseks. See ei ole üksainus õpetus, vaid terve teadmiste kogum, mida antakse edasi kloostrites ja meditsiinikoolides. Selle ülesanded ulatuvad ametliku kalendri koostamisest ja aastaaegade määramisest kuni inimese sünnikaardi lugemise, pulmade ja matuste ajastamise ning arstide juhendamiseni selles, millal rohtu anda ja millal oodata. Kogu see teadus toetub budistlikule arusaamale, et universumi välised tsüklid ja inimese keha sisemised rütmid peegeldavad teineteist täpselt ning liiguvad üheskoos.

Traditsioon on avameelselt sünteetiline. Tiibeti astroloogid räägivad kahest peamisest allikast: Kar-tsi ehk Valge Astroloogia Indiast ning Nag-tsi ehk Must Astroloogia Hiinast. Mõlema taustal kumab kohaliku bön-usundi vanem maailm oma paigavaimude ja kaitseriitustega. Budism seob need kolm voolu ühtseks tervikuks.

Kolm allikat

Bön. Enne budismi jõudmist Tiibetisse lugesid kohalikud inimesed endeid, austasid maa, vee, tule ja õhu vägesid ning suhtlesid mägede, järvede ja maapinna vaimudega. Bön-tekstid asetavad aja ja ruumi vägevate jumaluste võimu alla ning suur osa Tiibeti astroloogiaga tänini seotud kaitseriitustest – nagu niidiristid ja lepitusohvrid – pärineb just sellest iidsest kihistusest.

Hiina. Pärimuse järgi tõi Hiina printsess Wencheng kaasa astroloogia- ja geomantiatekste, kui ta abiellus 641. aastal kuningas Songtsen Gampoga, ning kasutas neid Lhasas asuva Jokhangi templi asukoha valikul. Hiina tark Kongtse, tiibetipärane kuju, kes sai nime Konfutsiuse järgi, kujunes ennustuskunsti kaitsepühakuks. Sellest voolust tulid viis elementi, kaksteist looma, kaheksa trigrammi ja üheksaruuduline Lo Shu. Tiibetlased nimetasid seda Mustaks Astroloogiaks oma Hiina-nimetuse järgi (must maa), pidades silmas sealsete inimeste kantud tumedaid rõivaid.

India. Teine suur laine saabus koos budismi teise levikuga 11. sajandil, mil Tiibeti tõlkijad töötasid koos India õpetlastega Kālachakra tantra ehk Ajatuuma kallal. Selle esimese tõlke tegi Gyijo Dawa Özer 1027. aastal ning sellest aastast sai esimese Rabjungi – kuuekümneaastase tsükli – algus, mida tiibetlased on sellest ajast saadik loendanud. Kālachakra tõi kaasa tervikliku India astronoomia ja Tiibet nimetas selle Valgeks Astroloogiaks India heledate rõivaste järgi.

Kloostrist riigini

Järgmiste sajandite jooksul sulatasid Tiibeti õpetlased need laenud ühtseks süsteemiks. Sakya meistrid kirjutasid arvutuskunstist 12. ja 13. sajandil. Kolmas karmapa Rangjung Dorje (1284–1339) koostas astroloogilise kompendiumi, mis pani aluse Tsurphu koolkonnale. 15. sajandil vaatasid Phugpa Lhundrup Gyatso ja Khedrub Norsang Gyatso üle Kālachakra arvutused ning nende loodud Phugpa koolkonnast sai dalai-laamade valitsuse ametlik kalendrisüsteem.

Otsustav samm astuti viienda dalai-laama regendi Desi Sangye Gyatso (1653–1705) juhtimisel. Tema teos „Valge berüll“ kodifitseeris astroloogia, kalendri ja geomantia, samal ajal kui „Sinine berüll“ tegi sama meditsiini Nelja Tantraga. Sellest ajast alates õpetati astroloogiat ja meditsiini kaksikharudena ning 1916. aastal asutas kolmeteistkümnes dalai-laama Lhasas Men-Tsee-Khangi instituudi mõlema distsipliini edendamiseks. Paguluses asutati see instituut uuesti Dharamsalas 1961. aastal.

Kar-tsi ja Ajaratas

Kālachakra õpetab aega kolmel tasandil. Väline Kālachakra hõlmab kosmost: maailmasüsteemi ning päikese, kuu ja planeetide radu, millest arvutatakse välja kalender ja varjutused. Sisemine Kālachakra on inimese keha, kus samad tsüklid korduvad tuulte (rlung, sanskriti keeles prāṇa) liikumisena läbi peenkeha kanalite ja keskuste. Alternatiivne Kālachakra kujutab endast praktika teed – meditatsiooni ja jumaluse joogat, mille eesmärk on vabastada praktiseerija mõlemast tsüklist. Arusaam, et väline aeg ja sisemine aeg pöörlevad ühel ja samal rattal, on Tiibeti meditsiinilise astroloogia nurgakivi.

Valge Astroloogia jälgib India kalendri viit tegurit: nädalapäeva, kuupäeva, kuumaja (üks kuu teekonna 27 jaotusest ehk nakshatra), kombinatsiooni nimega yoga ja poolekuupäeva nimega karana, mida on üksteist liiki. Väiksem India haru nimega Yang-char (tõusvate vokaalide astroloogia) seob sanskriti täishäälikud elementide ja hingamisega ning seda kasutati inimese elujõu hindamiseks ja otsustavate tegude ajastamiseks.

Kalender

Tiibeti kalender on lunisolaarne. Selle kuud järgivad kuud, kuid peavad püsima kooskõlas aastaaegadega, ning Kālachakra määrab täpse suhte: 67 kuukuud võrduvad 65 päikesekuuga. Vahe tasandatakse liigkuu lisamisega ligikaudu iga 32,5 kuu järel.

Päevade arvestus on veelgi keerulisem. Kuupäev (tshe-zhag) on aeg, mis kulub kuul päikesest kaheteistkümne kraadi võrra ette jõudmiseks ehk üks kolmekümnendik tsüklist noorkuust noorkuuni. Kuna mõlemad taevakehad liiguvad muutuva kiirusega, võib kuupäev kesta 20 kuni 27 tundi. Kalender annab igale päikesepäevale selle kuupäeva numbri, mis kehtib koidikul, umbes kell viis hommikul. Lühike kuupäev, mis algab pärast ühte koitu ja lõpeb enne järgmist, ei saa kunagi oma kuupäeva, mistõttu kalendris jääb number vahele. Pikk kuupäev, mis hõlmab kahte koitu, annab oma numbri mõlemale päevale, tekitades topeltkuupäeva. Tiibeti kalendrites on tavaline, et kuus on kaks 15. kuupäeva või puudub 4. kuupäev täielikult.

Phugpa ja Tsurphu koolkonnad kasutavad päikese keskmise asukoha määramiseks veidi erinevaid konnante, mistõttu nad paigutavad liigkuud erinevalt. Enamikul aastatel langevad nende arvestused kokku, kuid vahel tähistatakse uusaastat Losari ühekuulise vahega, mis nihutab ka festivale, rituaale ja ravimite valmistamise aegu. Igal aastal avaldavad astroloogid almanahhi (lo-tho), kus kõik need üksikasjad päev-päevalt kirjas seisavad.

Nag-tsi ja viis elementi

Kui Valge Astroloogia ütleb, millal midagi toimub, siis Must Astroloogia selgitab, missugune see aeg on. Selle praktiline meetod Jung-tsi (elementide astroloogia) toetub viiele Hiinast laenatud elemendile: Puu, Tuli, Maa, Raud ja Vesi. Tiibeti traditsioon kasutab sõna Raud seal, kus Hiina allikates räägitakse tavaliselt Metallist. Need ei ole samad mis Tiibeti meditsiini viis elementi (maa, vesi, tuli, tuul ja ruum), mis kirjeldavad mateeria koostist. Jung-tsis kirjeldavad need aja energeetilisi omadusi ja nende kohtumist.

Neid kohtumisi valitseb kaks tsüklit. Ema-poja tsüklis sünnitab iga element järgmise: Vesi toidab Puud, Puu toidab Tuld, Tuli loob tuhast Maad, Maa kannab Rauda ja Raud kogub Vett. Vaenlase-sõbra tsüklis alistab iga element teise: Vesi kustutab Tule, Tuli sulatab Raua, Raud lõikab Puud, Puu kurnab Maad ja Maa tõkestab Vett. Iga otsus Jung-tsis – alates aasta väljavaadetest kuni partnerite sobivuseni – taandub sellele, milline suhe valitseb asjaomaste elementide vahel.

Asutamismüüt räägib suurest kuldsest kilpkonnast, kes tõusis ürgvetest, kandes oma kilbil astroloogiatarkust. Tema kõhule maalitud diagramm on Sipa Khorlo, kus ringidena paiknevad kaksteist looma, kaheksa Parkhat ja üheksa Mewad. See ripub kaitsva amuletina Tiibeti kodude uste kohal. Seda aetakse sageli segi Elurattaga (Bhavachakra), kuid neil on erinevad ülesanded: Eluratas kaardistab karmat ja kuut taassünnivalda, Sipa Khorlo aga aega.

Loomad ja kuuskümmend aastat

Kaksteist looma on Hiir, Härg, Tiiger, Jänes, Draakon, Madu, Hobune, Lammas, Ahv, Lind, Koer ja Siga. Igal loomal on oma element, ilmakaar ja sugu. Liidetuna viie elemendiga, millest igaüht võetakse kaks korda (meessoost ja naissoost), moodustavad need kuuskümmend nimega aastat, nagu näiteks Tule-Hobune või Puu-Madu. Tiibeti tsüklil on üks erinevus Hiina omast: see algab Tule-Jänese aastaga (aastal 1027), mitte Puu-Hiirega. Seitsmeteistkümnes Rabjung algas 1987. aastal ning 2026. aasta on Tule-Hobuse aasta.

Nädalapäevadel on planetaarsed valitsejad nagu Indias ning igal sünnloomal on oma kindlad päevad: la päev ja elupäev, mis toovad talle kasu, ning takistuste päev, mis töötab tema vastu. Astroloogid konsulteerivad nendega oluliste sündmuste kuupäevade valimisel.

Üheksa Mewad

Mewa tähendab sõna-sõnalt „sünnimärki“ või „sünnitähni“ ning need on numbrid ühest üheksani, mis pärinevad Lo Shu maagilisest ruudust. Igal numbril on oma värv ja element ning need paigutatakse kompassi suundadesse.

Aasta valitsev Mewa liigub igal aastal ühe numbri võrra allapoole, mistõttu täielik naasmine sama Mewa, elemendi ja looma juurde võtab aega 180 aastat – kolm Rabjungi, mida tuntakse ülemise, keskmise ja alumise tsüklina. Sünniaasta Mewa on inimese sünnipärane Mewa ning käsiraamatud omistavad igale numbrile kindla iseloomu: valged numbrid on seotud jumaluste ja hea õnnega, must number kaks toob raskusi nooruses ja kollane number viis ootamatuid haigusi ja kaotusi. Sellest tuletatakse täiendavad Mewad elujõu, keha, võimu ja õnne jaoks ning neid loetakse möödunud karma ja praeguste kalduvuste märkidena.

Kaheksa Parkhat

Parkhad on Muutuste raamatu (Yijing) kaheksa trigrammi, mis koosnevad katkevatest ja pidevatest joontest: Li, Khon, Dwa, Khen, Kham, Gin, Zin ja Zon. Need paigutavad elementide jõud kompassi ümber ning moodustavad Tiibeti geomantia aluse. Inimese aastaparkha leitakse vanuse järgi loendades: meestel Li trigrammist päripäeva ja naistel Khami trigrammist vastupäeva.

Parkhadest tuletatakse igaks aastaks neli soodsat ja neli ohtlikku ilmakaart.

Viis elujõudu

Tiibeti astroloogia kõige iseloomulikum osa, millel puudub täpne analoog Indias või Hiinas, on inimese tõlgendamine läbi viie jõu, millest igaüht väljendatakse kindla elemendina.

• Srog, eluenergia: inimese eksistentsi juur, mille määrab sünniaasta looma element. Näiteks Hobuse aastal sündinud inimesel on Tule eluenergia.
• Lü, keha: tervis ja kehaline vastupanuvõime, mida loetakse tabelist, kus igale kuuekümnest aastast määratakse oma kehaelement sõltumata aasta valitsevast elemendist.
• Wangthang, vägi: rikkus, sotsiaalne positsioon ja võime asju ellu viia, mille määrab sünniaasta element. Tule-Hiire aasta annab Tule väe.
• Lungta, tuulehobune: õnn ja edu, element, mis laseb asjadel soovikohaselt laabuda. Selle lipud on palvelipud, mis ripuvad Himaalaja mäekurudel.
• La, hing: peen kaitsev elujõu essents, mis võib nõrgeneda või kaotsi minna. Selle elemendiks on eluenergia elemendi ema, seega Hobuse Tule-eluenergial on Puu la.

Astroloog võrdleb igaüht neist jooksva aasta, kuu ja päeva elementidega. Kui aasta element on elujõu ema või sõber, saab see jõud toetust; kui see on tema vaenlane, satub jõud pinge alla. Kahjustatud la on eriti ohtlik, sest inimese eluenergia sõltub otseselt sellest.

Raske aasta puhul ei paku traditsioon mitte leppimist, vaid leevendavaid abinõusid: palveid, annetusi, palvelippude heiskamist ning Namkha valmistamist – see on ristatud puupulkadele inimese elementide järgi viies värvis kootud niidirist. Namkha on pärit bön-rituaalidest, mida Läänes õpetas laialdaselt Chögyal Namkhai Norbu ja mida enne kasutamist õpetaja poolt pühitsetakse.

Sowa Rigpa: astroloogia ja meditsiin

Tiibeti meditsiin (Sowa Rigpa ehk tervendamise teadus) on valdkond, kus astroloogia teeb oma kõige praktilisemat tööd. Selle tüvitekst „Neli Tantrat“ (Gyüshi) sai oma lõpliku kuju 12. sajandil ning selle autoriks peetakse arst Yuthok Yönten Gönpot. Teksti tegevus toimub Tanadugis, müütilises ravimite linnas, kus Ravibuda õpetab tarkade kogunemist. Selle esimene raamat esitab kogu meditsiini puuna, millel on 3 juurt, 9 tüve, 47 oksa ja 224 lehte.

Selles meditsiinis koosneb kõik viiest elemendist (maa, vesi, tuli, tuul ja ruum), mis inimkehas avalduvad kolme nyepa ehk huumorina.

Tervis seisneb kolme huumori tasakaalus seitsme kehalise koostisosa ja kolme jääkainega. Igal huumoril on viis alaliiki. Tuul jaguneb näiteks elu alalhoidvaks tuuleks peas, ülespoole suunatud kõnet võimaldavaks tuuleks rinnus, südamest lähtuvaks kõikehõlmavaks liikumistuuleks jäsemetes, seedetuld hoidvaks tulega kaasnevaks tuuleks ja jääke väljutavaks allapoole suunatud tuuleks.

Meditsiiniline astroloogia

Kuna aja sisemised ja välised rattad pöörlevad koos, tõusevad ja langevad huumorid vastavalt tunnile, aastaajale ja taevasele seisule ning Tiibeti arst (amchi) loeb neid just sel viisil. Pulsidiagnostikas asetab arst kolm sõrme kummalegi randmele ning loeb siseorganite seisundit iga sõrmeotsa all. Kusjuures sama pulss tähendab suvel ja talvel erinevaid asju, sest igal aastaajal on oma loomulik baaspulss. „Neli Tantrat“ annab ka kümme erinevat ravimite võtmise aega – enne sööki, söögi ajal, pärast sööki või suutäite vahel – sõltuvalt konkreetse haiguse olemusest.

Astroloogia kõige silmatorkavam kasutusviis meditsiinis on kaitsva hinge la liikumise jälgimine. Tekstid kirjeldavad selle rännakut läbi keha terve kuukalendri kuu jooksul: see algab noorkuu ajal jalalabadest (meestel vasakust, naistel paremast), tõuseb läbi säärte, reite ja kehatüve täiskuu ajaks pealaele ning laskub kolmekümnendaks päevaks taas alla. Aadrilaskmist ja moksat ei tohi kunagi teha selles kehapiirkonnas, kus la sel päeval puhkab, sest selle vigastamine nõrgestaks patsiendi elujõudu. Mõned kuupäevad on ravi alustamiseks üldiselt soodsamad kui teised; 8., 15. ja 30. kuupäeva peetakse eriti soodsaks ka vaimsete praktikate jaoks.

Vääriskivipillid

See side ulatub otseselt ka farmaatsiasse. Tiibeti meditsiin liigitab oma ained kuue maitse järgi, millest igaüks koosneb kahest elemendist, ning kasutab neid huumorite tasakaalustamiseks või rahustamiseks.

Kõige hinnatumad ravimid on rinchen rilbu ehk vääriskivipillid, mis valmistatakse kümnetest taimsetest, mineraalsetest ja metallilistest koostisosadest. Paljud neist sisaldavad tsothelit – spetsiaalselt töödeldud elavhõbedaühendit, mille puhastamine ja valmistamine on traditsiooni pikimaid ja hoolikamalt valvatud saladusi. Pärimus nõuab mõlema valmistamist rangelt astroloogiliselt valitud kuupäevadel, kusjuures arstid visualiseerivad end Ravibudana ja loevad töö kohal tema mantrat. Traditsiooni silmis on valel ajal ja ilma riitusteta valmistatud ravim kõigest tavaline mateeria.

See põhimõte põrkub tänapäeval kaasaegsete regulatsioonidega. Suuremad tootjad Hiinas ja eksiilis on üle läinud tööstuslikele tootmisstandarditele, mis nõuavad aastaringset tootmist ja ühetaolisi partiisid. Paljud traditsioonilised arstid aga väidavad, et astroloogilise kalendri ja pühitsuste kõrvalejätmine muudab ravimi olemust. Teaduslikud arvamused elavhõbedapreparaatide ohutuse kohta on tänini lahknevad.

Selle lugemine tänapäeval

Tiibeti astroloogiat praktiseeritakse aktiivselt ka täna: almanahhi avaldatakse igal aastal, pered konsulteerivad astroloogidega sünni, abielu, ehituse ja matuste puhul ning Men-Tsee-Khang koolitab endiselt astrolooge kõrvuti arstidega. Lugeja jaoks, kes läheneb sellele Lääne astroloogia taustalt, on oluline märgata, kui erinevalt see küsimuse püstitab. See ei küsi, mis sodiaagimärgist inimene on. See küsib, kuidas inimese elemendid kohtuvad aja elementidega ning mida saab ette võtta, et need omavahel tasakaalu viia.

Tiibeti meditsiini ja selle astroloogiat tutvustatakse siin kultuurilise ja ajaloolise traditsioonina. Need ei asenda professionaalset arstiabi, diagnoosi ega ravi ning traditsioonilisi preparaate, eriti metalle sisaldavaid aineid, ei tohiks kunagi tarvitada ilma kvalifitseeritud spetsialisti järelevalveta.