Suur endesari

Enuma Anu Enlil

Astroloogia esimene teatmeteos: umbes seitsekümmend tahvlit ja seitse tuhat ennet, millest igaüks tõlgendab taevanähtust kuningale suunatud hoiatusena. Koondatud ligikaudu 1000. aastaks eKr tunduvalt vanemast materjalist, kopeeritud igasse kuninglikku raamatukokku, tsiteeritud Ninive õpetlaste poolt nagu seadusesätet ning uuritud terve tuhande aasta vältel.

70
tahvlit, enam-vähem
7,000
taevaennet
4
jaotist, igal oma jumal

Sarja ülesehitus

Neli jumalikku jaotist kindlas järjekorras: Kuu enne Päikest, Päike enne ilmastikku ning ilmastik enne tähti, ümbritsetuna eelkäijatest, koopiatest, kommentaaridest ja aruannetest, mis tegid sarjast toimiva raamatukogu.

🌙

Kuutahvlid (Sin, 1–14)

esimene jaotis kuujumal

Sari algab Kuuga: selle esimese ilmumise päev, sarvede kuju ja kalle, valgusringid ning kohtumised planeetide ja tähtedega. 14. tahvel seisab eraldi, sisaldades arvulisi tabeleid Kuu igasöise nähtavuse kestuse kohta ehk matemaatikat otse ennustuskunsti südames.

🌘

Varjutustahvlid (15–22)

esimene jaotis kõige tõsisemad märgid

Kaheksa tahvlit kuuvarjutuse kohta, mis oli taeva kõige ohtlikum märk. Kuu, öövalve, varju sisenemise ja väljumise suund, selle värvus ja kestus mõjutasid kõik tõlgendust, kusjuures kõige raskemad märgid puudutasid kuninga enda elu.

☀️

Päikesetahvlid (Šamaš, 23–36)

teine jaotis päikesejumal

Päikese jaotis tõlgendab päikesetõusu ketast: selle värvust, pilvi ja ebatähti selle ümber, halosid ning kardetud päikesevarjutuse võimalust. Pimenenud Päike kõneles kuninga ja maa stabiilsusest, mistõttu õpetlased jälgisid päevi, millal varjutus üldse võimalik oli.

⛈️

Ilmastikutahvlid (Adad, 37–49)

kolmas jaotis tormijumal

Kõu on selles jaotises hääl: see, kus ja mis kuul Adad „hüüab“, määrab ende tähenduse saagi, üleujutuse ja sõja kohta. Vihm, rahe, välk, vikerkaared ja maavärinad kuuluvad samuti siia, sest koostajate jaoks oli ilm samavõrd taevakirja osa kui tähed.

✨

Tähtede ja planeetide tahvlid (Ištar, 50–70)

neljas jaotis planeedid ja kinnistähed

Lõpujaotis käsitleb planeete ja kinnistähti: esimesi ilmumisi, kadumisi, konjunktsioone ning tõusva tähe välimust. Veenus, Jupiter ja Marss kannavad suurimat rolli ning selle jaotise ended on kõigi hilisemate planeeditähenduste otsesed eellased.

🌟

63. tahvel, Veenuse tahvel

Ištari jaotises 17. sajandi eKr andmed

Sarja tuntuim üksik tahvel seob kakskümmend üks aastat kuningas Ammisaduqa ajal vaadeldud Veenuse tõuse ja loojanguid vastavate ennetega. See säilitab vanima mahuka planeedivaatluste kogu ning on tänini Vana-Babüloonia dünastia dateerimise keskne arutlusallikas.

🏺

Vana-Babüloonia eelkäijad

Mesopotaamia 2. aastatuhande algus eKr

Sarjast endast vanemad taevaended: Vana-Babüloonia varjutustekstid ja üksikud planeediended näitavad, et see kunst toimis juba sajandeid enne kanoonilist kuju. Enuma Anu Enlili koostajad koondasid, korrastasid ja laiendasid seda pärandit, mitte ei loonud seda tühjalt kohalt.

🌍

Ääreala koopiad

Hattuša · Emar · Ugarit · Susa 2. aastatuhande lõpp eKr

Enne sarja lõplikku kuju levis selle materjal laialt. Babüloonia taevaennete koopiaid ja mugandusi on leitud hetiitide pealinnast, Süüriast ja Eelamist, mõned neist tõlgituna hetiidi keelde. Leiud näitavad, et Babüloonia taevalugemine oli ekspordiartikkel juba tuhat aastat enne seda, kui kreeklased selle üle võtsid.

🗂️

Retsensioonid ja numeratsioon

Ninive · Babülon · Uruk 1. aastatuhat eKr

Miks räägitakse „umbes seitsmekümnest“ tahvlist: linnad nummerdasid sarja erinevalt. Ninive ja Babüloonia väljaanded jaotavad sama materjali eri kohtadest, mistõttu ühes raamatukogus 23. tahvlina viidatud tekst on teises 24. tahvel. Tänapäeva väljaanded toovad ära mõlemad numbrid.

🔍

Kommentaarid

kirjutajate koolid 1. aastatuhat eKr

Nii vana sari vajas omaette teadust. Mukallimtu-kommentaarid käsitlevad endeid kirje haaval ning satu-kommentaarid selgitavad haruldasi sõnu. Need näitavad kirjutajaid mõtestamas ebaselgeid märke, kaitsmas tõlgendusi ja kohandamas iidset teksti tegelikult nähtava taevaga.

📜

Sari praktikas

Ninive 8.–7. sajand eKr

Sajad säilinud aruanded Esarhaddonile ja Assurbanipalile tsiteerivad sarja sõna-sõnalt ning seejärel tõlgendavad: seda nähti, nii ütleb tahvel, seda tähendab see kuningale. Tsitaadid on nii täpsed, et nende abil saab taastada sarja purunenud tahvleid.

📖

Sõsarsarjad

enderaamatukogu 1. aastatuhat eKr

Enuma Anu Enlil oli tervikliku ennustusraamatukogu taevane tiib: Šumma izbu tõlgendas väärarenguga sünde, Šumma alu linna ja koja sündmusi ning menoloogiad määrasid soodsaid ja ebasoodsaid päevi. Põhjalik kuninglik nõupidamine võis toetuda neile kõigile korraga.

Kirjutajad, väljakaevajad ja toimetajad

Neli vanaaja õpetlast, kes sarja kopeerisid ja tsiteerisid selle õitseajal, ning seitse uusaegset uurijat, kes selle välja kaevasid, korrastasid ja uuesti loetavaks muutsid.

Nabu-zuqup-kenu

u 760–680 eKr Kalhu, Assüüria

Sarja pühendunuim vanaaja toimetaja, kes kopeeris ja kommenteeris selle tahvleid pika elutöö vältel. Tema kolofoonid märgivad, et ta tegi varjutusi käsitlevast 20. tahvlist väljavõtte aastal, mil Sargon II sõjakäigul hukkus: õpetlane uuris sarja riikliku hirmu hetkel.

Issar-šumu-ēreš

7. sajand eKr Ninive

Esarhaddoni ja Assurbanipali peakirjutaja ning sarja tuntuim kasutaja, kellelt on säilinud rohkem sarja tsiteerivaid aruandeid kui üheltki teiselt õpetlaselt.

Balasi

7. sajand eKr Ninive

Kroonprints Assurbanipali tuutor. Tema kirjad tsiteerivad sarja asjatundliku enesekindlusega, lükates ümber kolleegi ebatäpse vaatluse või rahustades paanikasse sattunud kuningat.

Munnabitu

7. sajand eKr Babülon

Aruannete kirjutajate hulka kuulunud Babüloonia õpetlane, keda mäletatakse pika aruande järgi, milles ta selgitab Esarhaddonile kuuvarjutust punkt-punktilt, kaaludes iga üksikasja mõju tõlgendusele.

Austen Henry Layard ja Hormuzd Rassam

1817–1894 & 1826–1910 Ninive ja London

Ninive väljakaevajad, kelle 1840. ja 1850. aastate kaevamised tõid Assurbanipali raamatukogu Briti Muuseumi ning koos sellega suurema osa sarja säilinud tekstidest.

Ernst Weidner

1891–1976 Saksamaa ja Austria

Kaardistas sarja tänapäeva teaduse jaoks 1941. aastal alanud põhjapanevates artiklites, tehes kindlaks, millised tahvlid eksisteerisid, mida need sisaldasid ja kuidas eri retsensioonid omavahel suhestusid.

Erica Reiner

1924–2005 USA

Assürioloog ja Chicago assüüria sõnaraamatu peatoimetaja, kes toimetas koos David Pingreega sarja planeediennete köited, alustades Veenuse tahvlist 1975. aastal.

David Pingree

1933–2005 USA

Täppisteaduste ajaloolane, kes andis koos Erica Reineriga välja Babüloonia planeediennete köited ja uuris sarja materjali kandumist India, Kreeka ja hilisemasse astroloogiasse.

Francesca Rochberg

sündinud 1952 USA

Toimetas sarja kõige kardetavama osa ehk kuuvarjutuste tahvlid teoses Aspects of Babylonian Celestial Divination ning on kirjutanud standarduuringud ennete tähendusest nende kasutajatele.

Wilfred van Soldt

sündinud 1947 Madalmaad

Toimetas sarja päikeseended: tahvlid, mis käsitlevad Šamaši jaotises päikesetõusu, ebatähti ja varjutusi.

Hermann Hunger

sündinud 1942 Austria

Toimetas Assüüria õpetlaste astroloogilised aruanded, mis näitavad sarja tsiteerimist elavatele kuningatele, ning suure osa sellega seotud astronoomilisest pärandist.

Mis on Enuma Anu Enlil

Enuma Anu Enlil on Babüloonia taevaennustuse keskne teatmeteos: umbes seitsmekümnest kiilkirjatahvlist koosnev standardiseeritud sari ligikaudu seitsme tuhande endega. Iga enne loeb Kuu, Päikese, ilmastiku, planeetide või tähtede ilmet sõnumina kuninga ja maa käekäigu kohta. See ei ole teoreetiline traktaat. Siin puudub peatükk, mis selgitaks, miks taevas kõneleb; sari talletab tuhandetes tingimuslausetes lihtsalt seda, mida iga nähtus tähendab. Umbes 1000. aastaks eKr Vana-Babüloonia ajastusse ulatuvast materjalist standardkujule koondatud teost kopeeriti igasse Assüüria ja Babüloonia olulisse raamatukokku ning see jäi taevatõlgenduse vaieldamatuks autoriteediks ligikaudu tuhandeks aastaks.

Nimi ja avalause

Nagu enamik kiilkirjateoseid, on ka see sari saanud nime oma avalausete järgi. Teos algab lühikese kosmoloogilise sissejuhatusega: kui Anu, Enlil ja Ea, suured jumalad, seadsid paika Kuu ja taevamärkide teed, seadsid nad need nii, et neilt võiks lugeda jumalate kavatsusi. Kirjutajad nimetasid öötaevast „taevakirjaks“. See väljend on täpne: taevas oli igal ööl uuenev tekst ning sari oli selle sõnastik. Eeldus, et taevas on loetav, on kõigi hilisemate astroloogiate alusmõte, isegi nende puhul, mis unustasid selle algupära.

Kuidas enne toimib

Igal sissekandel on ühesugune kaheosaline grammatiline ehitus: eeldus (protasis), „Kui Kuud ümbritseb halo ja Jupiter seisab selle sees“, ning järeldus (apodosis), „Akkadi kuningas piiratakse sisse“. Tõlgendust juhtis kindel reeglistik. Kuu, öövalve ja taeva neljandik vastasid igaüks ühele Mesopotaamia maailmapildi neljast maast: Akkadile, Elamile, Amurrule või Subartule. Nii võis sama varjutus ühes asendis ohustada Babülooniat ja teises asendis hoopis vaenlast. Sellest järeldub kaks asja. Ended puudutavad kuningaid ja maid, mitte kunagi eraisikuid; ning halb enne oli hoiatus, millele tuli vastata rituaali või asenduskuningaga, mitte paratamatus, mida passiivselt oodata.

Kuu on esikohal

Sari on jaotatud jumaliku valdkonna järgi ning kuujumal Sin avab selle suurima jaotisega: tahvlid 1 kuni 22. Esimesed tahvlid käsitlevad Kuu esmast nähtavust, sarvede kallet ja teravust, halosid ning nende sees asuvaid planeete või tähti, samuti Kuu kohtumisi teiste taevakehadega. Selle keskel asub 14. tahvel, mis ei sisalda üldse endeid, vaid arvulisi tabeleid Kuu nähtavuse kestuse kohta kuu jooksul, toetudes ideaalsele 360-päevasele aastale. See on selgeim varajane tõend, et ennustajad olid ühtlasi arvutajad ning et matemaatika, millest kasvas välja Babüloonia matemaatiline astronoomia, kujunes välja just ennustuskunsti sees, mitte selle vastandina.

Varjutustahvlid

Tahvlid 15 kuni 22 käsitlevad kuuvarjutust, märki, mille püüdmiseks kogu süsteem loodud oligi. Õpetlased lugesid varjutust nagu mitmeosalist lauset: kuu ja päev, öövalve, kust kettale vari ilmus ja kust lahkus, pimenenud Kuu värvus, täisvarjutuse kestus, nähtavad planeedid ning puhuv tuul. Iga üksik tunnus suunas tõlgendust kuninga poole või temast eemale. Simanu kuu, kindlast küljest sisenev vari, teatud tuul: sellised asjaolud võisid kokku anda ende, mida iga õukond kartis, nimelt kuninga surma. Just need tahvlid käivitasid asenduskuninga rituaali, mida kirjeldatakse Babüloonia traditsiooni lehel.

Päike, torm ja maavärin

Päikesejumal Šamaš saab järgmise jaotise, tavapärases jaotuses tahvlid 23 kuni 36. Tema ended vaatlevad päikesetõusu: ketta värvust, pilvi ja ebatähti selle kõrval, halosid ning päikesevarjutusi, mis olid veelgi tõsisemad kui kuuvarjutused, sest Päike tähistas kuningat ja stabiilsust ennast. Seejärel võtab tormijumal Adad üle tahvlid 37 kuni 49, sest koostajate jaoks oli ka ilm taevalik nähtus. See, kus ja mis kuul kõu kõmas ehk Adad häält tegi, määras saagi ja üleujutuse ended; vihm, rahe, välk, vikerkaared, pilvekujud ja maavärinad kandsid samuti tähendust. Traditsioon, mis paigutab kõue ja Veenuse samasse teatmeteosesse, näitab selgelt oma arusaama taevast kui ühtsest märkide pinnast.

Tähed ja planeedid

Viimane jaotis kuulub Ištarile, tahvlid 50 kuni 70, ning loeb planeete ja kinnistähti: nende esimest ja viimast nähtavust, konjunktsioone, heledust ja värvust ning tähtkujusid, mida nad läbivad. Valitseb Veenus, kelle kannul järgnevad Jupiter ja Marss. Siin omistatud tähendused: Veenus külluse ja armastuse jaoks, Marss katku ja sõja jaoks, Jupiter kuningavõimu jaoks, on tänapäevani kasutatava planeedisõnavara äratuntavad eellased. 63. tahvel ehk Ammisaduqa Veenuse tahvel talletab kakskümmend üks aastat dateeritud Veenuse vaatlusi 17. sajandist eKr koos ennetega, olles vanim mahukas planeedivaatluste ülestähendus maailmas ja põhjus, miks see üksik tahvel kannab tervet teaduskirjandust pronksiaja kronoloogia üle.

Eelkäijatest kaanonini

Sari ei tekkinud korraga. Vana-Babüloonia tahvlid kogusid varjutusendeid juba sajandeid varem ning teise aastatuhande lõpul eKr levisid Babüloonia taevaended koos Babüloonia prestiižiga: koopiaid ja mugandusi on leitud hetiitide pealinnast Hattušast (mõned hetiidi keelde tõlgituna), samuti Emarist ja Ugaritist Süürias ning Susast Eelamis. Sellest levivast materjalist panid teise aastatuhande lõpu kirjutajad kokku standardsarja ning esimeseks aastatuhandeks eKr eksisteeris see veidi erinevates retsensioonides Ninives, Babülonis ja Urukis, mis nummerdasid tahvleid erinevalt. Seetõttu kõlabki igas tänapäevases kirjelduses väljend „umbes seitsekümmend tahvlit“: koguarv sõltub sellest, millises vanaaja raamatukogus neid loendada.

Sari praktikas

Enuma Anu Enlili teeb vanaaja teatmeteoste seas eriliseks asjaolu, et saame näha selle reaalset kasutamist. Ninive riigiarhiivid säilitavad sadu aruandeid ja kirju Esarhaddoni ning Assurbanipali õpetlastelt, kelle töövõte oli alati sama: märkida vaadeldud nähtus, tsiteerida sarja asjakohaseid endeid sõna-sõnalt ning seejärel tõlgendada ja anda nõu. Tsitaadid on nii täpsed, et tänapäeva toimetajad taastavad nende abil sarja purunenud kohti. Õpetlased ei olnud tabelit lugevad masinad. Nad vaidlesid vaatluse kehtivuse üle, kaalusid vastuolulisi endeid ning tuletasid ärevatele kuningatele meelde, et Amurru vastu suunatud märk ei ole Assüüria mure. Nabu-zuqup-kenu märge, et ta tegi 20. tahvlist väljavõtte aastal, mil Sargon II lahingus langes, näitab sarja selle tõelises ülesandes: aitamas õukonnal seista silmitsi halvimaga.

Vana teksti elushoidmine

Assüüria impeeriumi ajaks oli sari juba iidne ning selle keel ja tähenimed vajasid selgitamist. Kirjutajad koostasid kommentaare: mukallimtu-kommentaare, mis käivad ended läbi kirje haaval, ja satu-kommentaare, mis seletavad keerulisi sõnu. Eraldiseisev lühike tekst nimega „Ennustaja käsiraamat“ õpetab, kuidas endekogusid üldse kasutada, sisaldades muuseas tähelepanuväärset nõuannet, et taevamärki saab kontrollida maapealsete märkide vastu. See teadustöö teadustööst on varaseim pikaajaline kommentaaritraditsioon teadustekstide ajaloos ning see hoidis pronksiaegse kogumiku kasutuskõlblikuna kuni hellenismiperioodini.

Unustus ja taasavastamine

Sarja kopeeriti veel Seleukiidide Babüloonias ning seejärel maeti see koos kiilkirja hääbumisega nagu kõik muu. Taasavastamine algas, kui Austen Henry Layard ja Hormuzd Rassam kaevasid alates 1840. aastatest välja Ninive ning toimetasid Assurbanipali raamatukogu Briti Muuseumi. Ernst Weidner kaardistas sarja tahvel-tahvlilt 1941. aastal alanud artiklites. Erica Reiner ja David Pingree toimetasid planeediended, alustades Veenuse tahvlist 1975. aastal; Francesca Rochberg toimetas kuuvarjutuste tahvlid; Wilfred van Soldt päikeseended ning Hermann Hunger avaldas õpetlaste aruanded, mis näitavad sarja igapäevast kasutust. Tänini ei ole tervest sarjast täielikku väljaannet ega tõlget. Maailma vanima astroloogia osi loetakse siiani esmakordselt.

Kuidas seda jaotist lugeda

Ülaltoodud kaardid järgivad sarja enda ülesehitust Kuust Päikeseni, tormist tähtedeni ning heidavad seejärel pilgu selle ümber koondunud süsteemile: eelkäijatele, millest see välja kasvas, välismaistele õukondadele, kuhu see levis, kommentaaridele, mis hoidsid seda loetavana, ja aruannetele, mis näitavad seda toimimas. Selle loonud traditsiooni, sellele vastanud rituaalide ja sellest välja kasvanud astronoomia kohta loe lähemalt Babüloonia endeastroloogia lehelt. Enuma Anu Enlil ja selle pärand on osa Taroti Akadeemia kogumikust kõigis viiekümne kahes keeles.

Korduma kippuvad küsimused

Babüloonia endeastroloogia

Viimased postitused

Avasta taroti kaartide iidne tarkus ja avasta oma vaimse teekonna saladused. Meie blogi on sinu värav taroti lugemise rikkaliku sümboolika, tähenduste ja praktiliste rakenduste mõistmiseks.