Vanim traditsioon

Babüloonia endeastroloogia

Iga tänapäeval kasutatav sodiaak pärineb Mesopotaamiast. Rohkem kui viieteistkümne sajandi vältel lugesid sealsed kirjutajad taevast kuningale suunatud hoiatuste voona, koondasid need seitsmekümnest tahvlist koosnevasse sarja, pidasid kuussada aastat öiseid vaatluspäevikuid ning leiutasid selle käigus sodiaagi ja koostasid esimese horoskoobi.

70
tahvlit suures sarjas
7,000
taevaennet
590
aastat öiseid päevikuid

Tekstikogum ja selle oskused

Babüloonia astroloogia ei olnud üksainus raamat, vaid toimiv süsteem: endekogu, sellele vastavad rituaalid, vaatlusprogramm, mis seda toitis, ja matemaatika, mis sellest lõpuks välja kasvas.

📚

Enuma Anu Enlil, suur endesari

Babülon ja Ninive koondatud u 1000 eKr

Umbes seitsekümmend tahvlit ligikaudu seitsme tuhande endega, millest igaüks järgib vormi 'Kui nähakse X-i, siis juhtub Y'. Sari käsitleb järjestikku Kuud, Päikest, ilmastikku ja planeete ning igas kuninglikus raamatukogus leidus sellest koopia. Seda uuriti, tsiteeriti ja kommenteeriti tuhande aasta vältel.

🌘

Varjutustahvlid

Mesopotaamia Vana-Babüloonia juured

Suure sarja tahvlid 15–22 tõlgendavad kuuvarjutust, taeva kõige kardetavamat märki. Kuupäev, öövalve kellaaeg, varju liikumissuund ja Kuu värvus suunasid ende igaüks eri maale ning kuningale halba kuulutav varjutus võis käivitada kogu õukonnarituaalide masinavärgi.

🌟

Ammisaduqa Veenuse tahvel

Babülon 17. sajand eKr

Sarja 63. tahvel talletab kakskümmend üks aastat kuningas Ammisaduqa ajal tehtud Veenuse tõusude ja loojangute vaatlusi, millest igaühega kaasneb enne. See on vanim säilinud mahukas planeedivaatluste kogu maailmas ning ajaloolased kasutavad seda tänini Vana-Babüloonia dünastia kronoloogia üle vaidlemisel.

✨

Astrolaabid ja MUL.APIN

Assüüria ja Babüloonia u 1100–1000 eKr

Ennete taga seisnud põhiteatmikud. Niinimetatud astrolaabid määrasid igale kuule kolm tähte ning kaheosaline kogumik MUL.APIN kaardistas tähtkujud Enlili, Anu ja Ea teedel koos nende tõusukuupäevade ning kolmeteistkümnenda kuu lisamise reeglitega. See jäi sajanditeks astronoomiliseks standardtekstiks.

📜

Õpetlaste aruanded kuningale

Ninive 8.–7. sajand eKr

Esarhaddoni ja Assurbanipali ajal jälgisid õpetlaste rühmad üle kogu Assüüria ja Babüloonia taevast ning saatsid paleesse kirju. Säilinud on sadu nende aruandeid ja läkitusi: tsitaadid suurest sarjast, vaidlused korrektse vaatluse üle ning soovitused kuninga edasisteks sammudeks. See näitab endeõpetust toimiva elukutsena.

🕊️

Namburbi, vabastusrituaal

Mesopotaamia kogu traditsiooni vältel

Enne oli hoiatus, mitte kohtuotsus, ja namburbi oli toiming sellele vastamiseks. Sõna tähendab 'selle tühistamist': jumalatele suunatud riitus palvega, et kuulutatud halb mööduks ohustatud inimesest. Ametliku vastumeetme olemasolu tõestab selgelt, et Babüloonia ettekirjutus oli läbiräägitav.

👑

Asenduskuninga rituaal

Assüüria ja Babüloonia kinnitatud kuni 7. sajandini eKr

Kui varjutus kuulutas kuninga surma, võis õukond seada troonile asendaja, kes võttis ende enda kanda, samal ajal kui tõeline kuningas elas varjatult talupojana. Pärast kuni sadat päeva saadeti asendaja oma saatusele vastu ning kuningas naasis troonile. Esarhaddoni õpetlaste kirjad näitavad selle toimingu tegelikku läbiviimist.

🌙

Astronoomilised päevikud

Babülon 652–61 eKr

Kuue sajandi vältel talletasid Babüloni kirjutajad igal ööl Kuu ja planeetide liikumist, ilmastikku, jõe veetaset, toidukaupade hindu ning olulisi sündmusi. Need päevikud on pikim järjepidev teaduslik vaatlusrida ajaloos ning toormaterjal, millele rajati Babüloonia matemaatiline astronoomia.

♈

Sodiaagi leiutamine

Babüloonia 5. sajand eKr

Umbes viiendal sajandil eKr asendasid Babüloonia astronoomid Kuu teel asunud ebaühtlased tähtkujud kaheteistkümne võrdse kolmekümnekraadise märgiga. Enne sümbolisüsteemiks saamist oli see arvutuslik abivahend ning ühtlasi Mesopotaamia püsivaim pärand: iga hilisem horoskoop toetub just sellele.

🍼

Esimesed horoskoobid

Babülon ja Uruk alates 410 eKr

Vanim teadaolev horoskoop talletab planeetide asukohad lapse sünnihetkel 410. aasta aprillis eKr. Säilinud on umbes kolmkümmend sellist lakoonilist teksti, millest mõnele on lisatud lühike ennustus. Nendega suunati taeva sõnum esmakordselt kuningalt ja riigilt üksikisikule.

🌿

Sodiaagimeditsiin ja mikrosodiaak

Hilis-Babüloonia 5.–2. sajand eKr

Hilis-Babüloonia õpetlased jaotasid iga märgi kaheteistkümneks osaks ning sidusid märgid templite, linnade, kivide, taimede ja ravipäevadega. Need kalendritekstid ühendavad astroloogia meditsiini ja rituaalide ajastamisega ning neist said meloteesia ja valikastroloogia eelkäijad, mida hellenistlik traditsioon hiljem süstematiseeris.

➗

Süsteemid A ja B

Babülon ja Uruk Seleukiidide ajastu

Viimane saavutus: täielikult aritmeetilised teooriad Kuu ja planeetide asukohtade ette arvutamiseks, millest üks töötas astmefunktsioonidega ja teine siksakfunktsioonidega. Nende koostatud efemeriidid võistlesid Kuu puhul uusaegse täpsusega ning Kreeka astronoomia võttis nende parameetrid vaikselt üle.

Kirjutajad, kes selle lõid, ja teadlased, kes selle uuesti lahti mõtestasid

Üheksa vanaaja teadjat, kes on tuntud oma tahvlite ja kirjade kaudu, ning kuus kaasaegset uurijat, kes õpetasid maailma neid pärast kahe tuhande aasta pikkust vaikust uuesti lugema.

Nabu-zuqup-kenu

u 760–680 eKr Kalhu, Assüüria

Meisterkirjutaja, kes veetis pika elutöö Enuma Anu Enlili tahvleid ümber kirjutades ja toimetades, lisades oma töödele allkirja ja kuupäeva. Tema järeltulijad pidasid Assüüria kuningate peakirjutaja ametit kahe põlvkonna vältel.

Issar-šumu-ēreš

7. sajand eKr Ninive

Esarhaddoni ja Assurbanipali peakirjutaja ning Nabu-zuqup-kenu lapselaps. Paleele saadetud astroloogilisi aruandeid on temalt säilinud rohkem kui üheltki teiselt õpetlaselt.

Balasi

7. sajand eKr Ninive

Õpetlane ja kroonprints Assurbanipali tuutor. Tema kirjad parandavad lohakaid vaatlusi, rahustavad märkide pärast muretsevat kuningat ning näitavad, kui palju kaalutlemisoskust endeõpetus nõudis.

Nabu-ahhe-eriba

7. sajand eKr Ninive

Astroloog Esarhaddoni õpetlaste siseringis. Tema aruanded varjutuste ja Veenuse kohta võrdlevad suurt seeriat sellega, mida taevas vaatlusööl tegelikult näitas.

Akkullanu

7. sajand eKr Aššur

Aššuri templi preester ja taevavaatleja, kes saatis paleesse aruandeid, milles käsitles vaheldumisi templiasju ja Marsi liikumist.

Bel-ušezib

7. sajandi algus eKr Babülon

Babüloonia õpetlane, kes toetas Esarhaddoni enne tema trooniletõusu ja kirjutas talle hiljem, tsiteerides sõjalise strateegia ennetest ning kurtes avameelselt, kui tema ustavus jäi tasustamata.

Nabu-rimannu

u 5. sajand eKr Babülon

Kirjutaja, keda mainitakse matemaatiliste tekstide kolofoonides ja keda Kreeka autorid tundsid Naburianose nime all. Hilisem traditsioon omistab talle Süsteemi A ehk astmefunktsioonidel põhineva Kuu teooria.

Kidinnu

u 4. sajand eKr Babülon

Babüloonia astronoomia tuntuim nimi, keda kreeklased tundsid Kidenasena. Pärimus seob teda Süsteemi B ja selle erakordselt täpse kuukuu pikkuse väärtusega.

Berossos

u 330–250 eKr Babülon ja Kos

Marduki preester, kes kirjutas Seleukiidide kuningale kreeka keeles Babüloonia ajaloo ning kellele antiiktraditsioon omistab astroloogiakooli rajamise Kosi saarel. Ta kehastab teadmiste üleminekut kiilkirjast kreeka keelde.

Joseph Epping ja Johann Strassmaier

1835–1894 & 1846–1920 Saksamaa ja Briti Muuseum

Jesuiitidest teadlastepaar, kes murdis vaikuse. Strassmaier kopeeris Londonis käsitsi tuhandeid tahvleid ja matemaatik Epping tuletas tema koopiatest Babüloonia Kuu teooria toimimise, avaldades esimese dešifreeringu 1889. aastal.

Franz Xaver Kugler

1862–1929 Madalmaad

Jesuiidist keemik ja assürioloog, kelle teosed Babüloonia tähetarkusest rekonstrueerisid planeetide teooria ning kelle töö Veenuse tahvliga lõi kindla aluse kronoloogiaaruteludele.

Otto Neugebauer

1899–1990 Austria ja USA

Täppisteaduste ajaloolane, kelle 1955. aasta teos Astronomical Cuneiform Texts toimetas efemeriidid ja selgitas välja Süsteemide A ja B arvutuspõhimõtted, asetades Babüloni astronoomiaajaloo algusse.

Abraham Sachs

1915–1983 USA

Assürioloog, kes jaotas Hilis-Babüloonia astronoomilised tahvlid tänaseni kehtivasse klassifikatsiooni, määratles päevikud eraldi žanrina ja alustas nende väljaandmist.

Hermann Hunger

sündinud 1942 Austria

Viis pärast Sachsi surma lõpule Astronoomiliste päevikute mitmekoitelise väljaande ning toimetas Assüüria õpetlaste astroloogilised aruanded, avaldades trükis mõlemad traditsiooni pooled.

Francesca Rochberg

sündinud 1952 USA

Toimetas Enuma Anu Enlili varjutustahvlid ja säilinud Babüloonia horoskoobid ning põhjendas teoses The Heavenly Writing vajadust käsitleda kiilkirjalist taevateadust täisväärtusliku teadusena.

Mis on Babüloonia endeastroloogia

Babüloonia astroloogia on vanim korrastatud taevalugemise süsteem ning kõigi hilisemate Lääne ja India traditsioonide eelkäija. See ei tegelenud psühholoogiaga ega olnud suurema osa oma ajaloost suunatud üksikisikule. Tegemist oli riikliku teadusega: taevas oli pind, millele jumalad kirjutasid hoiatusi, ning väljaõppinud kirjutajad lugesid neid märke kuningale, kes esindas kogu maad. Kogu õpetus toetus lihtsale grammatilisele vormile: „Kui nähakse X-i, siis juhtub Y“, mida korrati tuhandeid kordi kõigi võimalike taevanähtuste puhul. Sellest arhiivist kasvasid viieteistkümne sajandi vältel välja sodiaak, seitsmepäevane vaatlusrütm, esimesed horoskoobid ja varaseim matemaatiline astronoomia.

Märk, mitte kohtuotsus

Babüloonia ende puhul on kõige olulisem mõista, et see oli tingimuslik. Kuninga surma kuulutav varjutus oli sõnum ja sõnumitele sai vastata. Vastuseks võis olla namburbi ehk tühistamisrituaal, mis palus jumalatel lasta ennustatud halval mööda minna, või kõige raskematel juhtudel asenduskuninga seadmine. Assürioloogid on seda sõnastanud nii: enne kirjeldas jumalikku kavatsust, mitte vääramatut saatust, ja taeva jälgimise peamine mõte oli tabada see kavatsus piisavalt varakult, et selle üle läbirääkimisi pidada. Tänapäeva astroloogia harjumusel käsitleda kaarti kalduvuse, mitte vältimatu hukatusena, on väga vana päritolu.

Suur sari

Keskne teatmeteos oli Enuma Anu Enlil („Kui Anu ja Enlil“), mis sai nime oma avalausesõnade järgi. Umbes 1000. aastaks eKr Vana-Babüloonia ajastusse ulatuvast materjalist standardkujule koondatud teos hõlmas ligikaudu seitsekümmend tahvlit umbes seitsme tuhande endega. Need olid jaotatud märgi andnud taevakeha järgi: esmalt Kuu ja selle varjutused, seejärel Päike, ilmastik ning viimasena planeedid ja kinnistähed. Ninive, Babüloni, Uruki ja teiste linnade raamatukogud hoidsid sellest koopiaid, kirjutajad koostasid kommentaare ja väljavõtteid ning õpetlane, kes tsiteeris lauset „nii on sarjas kirjas“, viitas autoriteedile samamoodi nagu jurist seadusesättele. Sarja 63. tahvel ehk Ammisaduqa Veenuse tahvel talletab kakskümmend üks aastat Veenuse vaatlusi 17. sajandist eKr ning on vanim teadaolev mahukas planeedivaatluste ülestähendus.

Taeva teatmikud

Ennete taga seisid tähenimekirjad. Niinimetatud astrolaabid määrasid igale kaheteistkümnest kuust kolm tähte. MUL.APIN, kaheosaline kogumik, mille vanim säilinud koopia pärineb aastast 686 eKr, kuid mille sisu on märksa vanem, kataloogis tähtkujud Enlili, Anu ja Ea kolmel teel, esitas nende tõusukuupäevad, jälgis Kuu liikumist läbi kaheksateistkümne tähtkuju ning sätestas reeglid kolmeteistkümnenda kuu lisamiseks kalendri korrastamisel. Sellest tähtkujude varamust kujundati hiljem sodiaak ning mitmed sealsed kujud, nagu Sõnn, Lõvi, Skorpion ja Kalad, asuvad ekliptikal tänaseni.

Õpetlased ja kuningas

Seitsmendal sajandil eKr lakkas traditsioon olemast anonüümne. Ninive riigiarhiivides on säilinud sadu aruandeid ja kirju õpetlastelt, kes teenisid Esarhaddoni ja Assurbanipali: sarja tsitaadid eelmise öö taeva kohta, kolleegidevahelised vaidlused selle üle, kas valgusringi tuleb arvestada, soovitused reisi edasilükkamiseks ning kinnitused, et hirmutav märk käib vaenlase maa kohta. Õpetlased jagunesid erialadeks: taevamärkidega tegelevad kirjutajad (tupsharru) töötasid kõrvuti eksortsistide, arstide ja ennustajatega ning kuningas kaalus nende hinnanguid nii, nagu valitseja ikka asjatundjate nõuandeid arvestab. Nende kirjavahetus annab vanaaja kõige üksikasjalikuma pildi ennustuskunstist kui ametist.

Asenduskuningas

Kui märgid pöördusid kuninga enda vastu, oli õukonnal olemas äärmuslik abinõu. Troonile seati asendaja, kes riietati kuninglikesse sümbolitesse ja keda koheldi valitsejana, samal ajal kui tõeline kuningas veetis ohtliku perioodi rituaalses eraldatuses, kandes kirjades lihtsat nime „talupoeg“. Kui oht loeti möödunuks, mõnikord kuni saja päeva järel, saadeti asendaja surma ja ta viis halva ende endaga kaasa. Esarhaddoni valitsusaja kirjad näitavad, et seda rituaali viidi läbi vähemalt kaks korda ning sellesse suhtusid täie tõsidusega needsamad õpetlased, kes koostasid varjutuste aruandeid.

Kuus sajandit öid

Alates kaheksanda sajandi keskpaigast eKr ning säilinud andmete põhjal järjepidevalt aastatel 652–61 eKr pidasid Babüloni kirjutajad Astronoomilisi päevikuid: standardiseeritud öiseid sissekandeid Kuu teekonnast, planeetide asukohtadest, varjutustest, ilmastikust, Eufrati veetasemest, kuue kauba turuhindadest ning sündmustest alates Aleksandri surmast kuni kohalike tulekahjudeni. Vanaajas ei leidu midagi muud, mis sarnaneks sellise ulatusega pikaajalisele vaatlusprogrammile. Päevikud toitsid endeõpetust, kuid tegid võimalikuks ka midagi täiesti uut: piisavalt pikk dateeritud vaatluste rida võimaldab leida andmetes peituvaid perioodilisi tsükleid.

Sodiaak ja esimesed horoskoobid

Umbes viiendal sajandil eKr asendasid babüloonlased Kuu teel asunud kaheksateist ebaühtlast tähtkuju kaheteistkümne võrdse kolmekümnekraadise märgiga, mis said nime kaheteistkümne vana kuju järgi. Sodiaak sündis koordinaatide süsteemina asukoha arvuliseks väljendamiseks ning muutus alles hiljem sümbolite tähestikuks. Peaaegu kohe sai taevas uue adressaadi. Vanim teadaolev horoskoop talletab planeetide asukohad 29. aprillil 410 eKr sündinud lapsele. Babülonist ja Urukist on säilinud umbes kolmkümmend sellist teksti: lakoonilised dokumendid kuupäeva, asukohtade loetelu ja vahel lühikese ennustusega, mis märgivad hetke, mil astroloogia suundus riigi saatuselt inimese saatusele.

Matemaatiline pööre

Kiilkirja viimased sajandid tõid kaasa traditsiooni kõige silmapaistvama saavutuse: täielikult aritmeetilise planeetide ja Kuu teooria. Süsteem A arvutas astmefunktsioonidega, Süsteem B siksakfunktsioonidega ning mõlemad lõid efemeriide ehk arvutatud asukohtade ja võimalike varjutuste tabeleid ilma igasuguse ringide geomeetriata. Süsteemi B aluseks olev kuukuu pikkus on täpne sekundi murdosa piires tänapäevasest väärtusest. Kolofoonid nimetavad Babüloni ja Uruki kirjutajate suguvõsasid, kellele need tekstid kuulusid, ning Kreeka pärimus mäletas teistest enam kahte nime: Naburianost ja Kidenast, meie Nabu-rimannut ja Kidinnut. Kui Hipparchos vajas varjutusperioode, kasutas ta just Babüloonia omi.

Mida Babülon edasi andis

Viimastel sajanditel eKr Egiptuses välja kujunenud hellenistlik astroloogia on mõeldamatu ilma Babüloonia pärandita: sodiaak, kõrgendused, planeediperioodid ja sünnihetke kaardi koostamise idee ise. Antiikmaailm teadis seda hästi, mistõttu sõnast „kaldealane“ sai kreeklaste ja roomlaste seas astroloogi sünonüüm. Marduki preester Berossos, kes kirjutas umbes 290 eKr kreeka keeles, kehastab seda teadmiste edasiandmist ning hilisema pärimuse kohaselt õpetas ta astroloogiat Kosi saarel. Ka India võttis Mesopotaamia endeõpetuse vastu, kus see kohtus ja sulandus hiljem saabunud Kreeka horoskoopiaga. Praktika ise aga hääbus: viimane dateeritav kiilkirjas astronoomiline tekst pandi kirja 75. aastal pKr ning paari põlvkonna jooksul hääbus üle viieteistkümne sajandi kestnud traditsioon koos kirjasüsteemiga, mis seda kandis.

Taaslugemine

Kõik eelnev oli kaheksateist sajandit loetamatu. Taasavastamine algas 1880. aastatel, kui jesuiit Johann Strassmaier kopeeris Briti Muuseumis käsitsi tuhandeid tahvleid ning tema kolleeg Joseph Epping tuletas nendest koopiatest Kuu tabelite tööpõhimõtte. Franz Xaver Kugler rekonstrueeris planeetide teooria, Otto Neugebaueri 1955. aasta teos Astronomical Cuneiform Texts asetas matemaatika kaasaegsele alusele, Abraham Sachs määratles ja klassifitseeris päevikud ning Hermann Hunger viis lõpule nende väljaandmise ja avaldas õpetlaste aruanded. Francesca Rochberg toimetas varjutusended ja horoskoobid ning põhjendas kogu selle ettevõtmise käsitlemist täppisteaduse algusena. Tänu neile saab tänapäeva lugeja jälgida Babüloonia õpetlase arutluskäiku rida-realt, mis on eriline võimalus, mida traditsioon ise ei osanud ette näha.

Kuidas seda jaotist lugeda

Kasuta ülaltoodud kaarte teejuhina vaatluse ja tähenduse pikaajalises dialoogis. Endesari ja rituaalid vastavad teineteisele, päevikud toidavad matemaatikat ning sodiaak ja horoskoobid suunavad kogu süsteemi isikliku kaardi poole, mille pärivad kõik selle lehe hilisemad traditsioonid. Babüloonia astroloogia, selle tekstid ja ajalugu on kättesaadavad Taroti Akadeemia keskkonna viiekümne kahes keeles.

Korduma kippuvad küsimused

Kõik astroloogiatraditsioonid

Viimased postitused

Avasta taroti kaartide iidne tarkus ja avasta oma vaimse teekonna saladused. Meie blogi on sinu värav taroti lugemise rikkaliku sümboolika, tähenduste ja praktiliste rakenduste mõistmiseks.