Talismanid · Märgid ja pitserid

Satori ruut

Tuntud ka kui: Rotase ruut, sõnaruut

Kakskümmend viis tähte, mis on paigutatud nii, et ruudustik loeb ühtemoodi edasi, tagasi, alla ja üles.

Lühidalt

Sõnad
SATOR AREPO TENET OPERA ROTAS
Varaseim näide
Pompei, Palestra Grande, enne 79. a pKr
Lugemine
Sama neljas suunas
Leiukohad
Britannia, Süüria, Egiptus, Ungari, Rootsi
Tõrjutud hädad
Tuli, palavik, hullumeelsus, vargus
Pikim kasutusaeg
Rooma ajast 19. sajandini

Mis see on

Viis viietähelist ladinakeelset sõna kirjutatuna viis korda viis ruudustikku:

S A T O R
A R E P O
T E N E T
O P E R A
R O T A S

Lugedes ridu vasakult paremale või paremalt vasakule ning tulpasid ülevalt alla või alt üles, saate samad viis sõna samas järjekorras. Sõna TENET moodustab mõlemas suunas keskele risti. See on kahemõõtmeline palindroom, mille loomine kahekümne viiest ladina tähest on erakordselt keeruline.

Enamik teadlasi leiab tänapäeval, et ruudustik loodi eelkõige selle sümmeetrilise vormi pärast ning tähendus kohandati hiljem, mis seletab selle lause ebamäärasust.

Mida see umbkaudu tähendab

Sator tähendab külvajat või rajajat. Tenet tähendab hoiab või juhib. Opera viitab tegudele, tööle või vaevale. Rotas tähendab rattaid sihitavas käändes. Arepo on hapax legomenon: seda ei esine mitte üheski teises säilinud ladinakeelses tekstis. Tavapärane järeldus on, et see on pärisnimi, mis loodi ruudustiku sulgemiseks ilma ladina keele grammatikat rikkumata.

Tavaline tõlge kõlab umbes nii: «külvaja Arepo hoiab rattaid hoolega», mis on grammatiliselt korrektne, kuid sisult napp. Sügavama tähenduse otsingud on kestnud sajandeid ilma selge tulemuseta. See ei nõrgendanud talismani mõju, sest selle väge ei peetud kunagi sõnade otseseks tähenduseks.

Kust seda on leitud

Varaseim dateeritav eksemplar on kraabitud samba krohvi Pompei Palestra Grandes enne Vesuuvi purskamist 79. aastal pKr, kusjuures esimeseks sõnaks on kirjutatud ROTAS. Teised antiiksed leiud pärinevad Rooma garnisonilinnast Dura-Europosest Süürias (umbes 200 pKr) ja Coriniumist (tänapäeva Cirencester) Rooma Britannias. Sealt alates ilmub see hämmastavas geograafilises ja ajalises ulatuses: kopti käsikirjadel Egiptuses, keskaegse Euroopa amulettidel ja kirikuseintel, puukirikus Rootsis ja küünidel Pennsylvanias.

  1. aastal juhtis Felix Grosser tähelepanu sellele, et kakskümmend viis tähte saab ümber paigutada ristikujuliselt kaks korda sõnaks PATERNOSTER, mille keskmes on ühine N-täht ning üle jäävad tähed A ja O kui alfa ja oomega. See tõi kaasa aastakümneid kestnud vaidlused selle üle, kas ruut oli salajane kristlik sümbol, sest nii puhast anagrammi peeti juhuseks liiga täiuslikuks.

Ajaloolane Paul Veyne kummutas selle teooria 1968. aastal väljaandes Bulletin de l'Association Guillaume Budé. Tema argument oli struktuurne: tavalistest ladina tähtedest viis korda viis multipalindroomi ehitamine piirab tähevalikut nii tugevalt, et sellised anagrammid muutuvad tõenäoliseks, mitte imepäraseks. Ruut on formaalne pütagoorlik märk ja Paternoster vormi paratamatu kõrvalsaadus. Pompei leiud toetavad seda seisukohta. Hilisemad uuringud on analüüsinud ka võimalikku juudi päritolu, võrreldes ruudu proportsioone Teise Moosese raamatu pronksaltariga.

Kuidas seda kasutati

Kirjutatud loitsuna peaaegu igal pinnal. Keskaja ja varauusaja retseptid määrasid seda tulekahjude, palaviku, ussihammustuste, meeletuse, raske sünnituse, hambavalu ja varaste tabamise vastu. Seda kirjutati taldrikule ja pesti veega maha, mida haige pidi jooma. Kirjutati leivale või võile ja söödi ära. Lõigati taladesse, et maja maha ei põleks. Küpsetati leivapätsi sisse ja visati tulle selle kustutamiseks.

See mitmekülgsus näitab kaitsesõna olemust: tegemist polnud eriravimiga, vaid üldise vormeliga, mille mõju tulenes selle teadlikust kunstlikkusest, kujundist, mis ei saanud tekkida juhuslikult.

Kuidas Satori ruutu kirjutati ja kasutati

Käsikirjades korduvad reeglid.

  1. Kirjutada kõik kakskümmend viis tähte viis korda viis ruudustikku vigadeta ja ühe korraga. Viga muudab selle tühiseks.
  2. Kasutati mõlemat pidi: sõnaga ROTAS algav vorm on vanem, sõnaga SATOR algav muutus hiljem tavalisemaks.
  3. Tulekahju vastu lõigatakse või kirjutatakse see hoonele endale, tavaliselt talale või ukse kohale.
  4. Haiguse korral kirjutatakse see paberile, leivale või taldrikule ning haigel lastakse see ära süüa või mahapestud tinti juua.
  5. Üldiseks kaitseks volditakse kirjutatud ruut kokku ja kantakse kaasas, nagu kirjalike amulettide puhul tavaks.
  6. Mõned retseptid nõuavad kirjutamist kindlal päeval või spetsiaalse tindiga; enamik allikaid lisatingimusi ei sea.

Ruut on üks väheseid amulette selles kogus, mille väge omistati selle geomeetrilisele struktuurile endale, mitte jumalusele, ainele või rituaalile. See muutis selle eri usundite vahel erakordselt kergesti ülevõetavaks, nagu tõestab selle ajalooline levik.

Millega Satori ruut seondub

Kirjalike kaitsesõnade traditsioon, kuhu see kuulub.

Küsimused mõtiskluseks

  • Sõnadel pole peaaegu mingit selget sisu, ometi püsis loits kaheksateist sajandit. Millel inimeste usaldus tegelikult põhines?
  • Eksimus kirjutamisel muudab loitsu kehtetuks. Kuidas mõjutas see range nõue selle kirjapanija meeleseisundit?
  • Kas talisman, mille sümmeetriat saate oma silmaga vahetult kontrollida, tundub usaldusväärsem kui see, mida peab võtma puhta usuga?

Korduma kippuvad küsimused

Järgmine Abrakadabra
Kõik kakskümmend amuletti

Viimased postitused

Avasta taroti kaartide iidne tarkus ja avasta oma vaimse teekonna saladused. Meie blogi on sinu värav taroti lugemise rikkaliku sümboolika, tähenduste ja praktiliste rakenduste mõistmiseks.