Karbonaadid

Mis hoiab seda rühma koos

Karbonaadid on mineraalid, mille aluseks on CO₃-rühm, ja see rühm on ühtlasi nende nõrkus: happega kokku puutudes vabaneb süsihappegaas, mis tekitabki kihisemise, kui äädikas kohtub lubjakiviga. Iga sellel lehel kirjeldatud kivi käitub samamoodi.

Malahiit ja asuriit on vaskkarbonaadid, mis on keemiliselt sedavõrd sarnased, et asuriit teiseneb vee toimel aeglaselt malahiidiks. Selle muundumise tõttu on mõnel keskaegsel maalil taevas roheliseks tõmbunud ning niiskes ruumis hoitud asuriidipala võib aastakümnetega tuhmuda.

Rodokroosiit on mangaankarbonaat, mille roosad ja valged vöödid tekkisid tühimikes kiht-kihilt kasvades. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaat, kõige polümorfsem tavaline mineraal, mis esineb sadades eri kristallivormides. Selle läbipaistev erim Islandi paas tekitab nii tugevat kaksikmurdumist, et trükitud joon paistab sellest läbi vaadates kahekordsena.

Rodoniit on selle rühma külaline. Tegemist on mangaansilikaadi, mitte karbonaadiga, mille kõvadus on 6. See on paigutatud siia seetõttu, et on kaevandustes ja turul rodokroosiidi lahutamatu kaaslane.

Kuidas need tekivad

Vaskkarbonaadid tekivad vaseleiukohtade kohal asuvas oksüdatsioonitsoonis, kus lahustunud vaske kandev põhjavesi reageerib karbonaatkivimitega. Seepärast esinevadki malahiit ja asuriit sageli koos ning katavad vasekaevanduste pealiskihte Katangast Arizona ja Uurali mägedeni.

Tänapäeval pärineb suurem osa maailma vöödilise malahiidi varudest Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Ajalooliselt kaevandati Egiptuses malahiiti Siinail ja Ida-Kõrbes juba dünastiate-eelsel ajal, jahvatades seda roheliseks silmavärviks, mida näeb peaaegu igal hauamaalingul. Venemaa Uurali leiukohad andsid 18. ja 19. sajandil tohutuid dekoratiivseid detaile, sealhulgas terveid malahiittoatäisi sisekujundust.

Rodokroosiit tekib hüdrotermaalsetes lõhedes koos hõbeda- ja maagimaardlatega. Vöödilist stalaktiitset materjali saadakse Argentinas asuvast Capillitasest juba inkade ajast peale, erakordsed kristallid pärinevad aga Colorado Sweet Home'i kaevandusest.

Kaltsiit moodustub peaaegu igal pool, kus leidub karbonaatkivimeid, ning Islandi paasi murti kuulsast Helgustaðiri leiukohast Islandil.

Selle rühma kivid

• Malahiit (Cu₂CO₃(OH)₂, Mohs 3.5). Vöödiline vaskkarbonaat, mida jahvatati Egiptuses silmavärviks ja kogu Euroopas roheliseks pigmendiks. Tolmuna ja vees mürgine, kuid igas muus mõttes pilkupüüdev.
• Asuriit (Cu₃(CO₃)₂(OH)₂, Mohs 3.5). Sügavsinine vaskkarbonaat, mis muutub aeglaselt malahiidiks teisenedes roheliseks: seetõttu ongi keskaegsetel maalidel taevas sageli vale värvi.
• Rodokroosiit (MnCO₃, Mohs 3.5). Roosa vöödiline mangaankarbonaat, Argentina rahvuskivi, mida tunti juba inkade ajal. Pehme, happes lahustuv ning igapäevaseks sõrmusekiviks täiesti sobimatu.
• Kaltsiit (CaCO₃, Mohs 3). Kõige polümorfsem tavaline mineraal ning Islandi pae allikas, mille kaksikmurdumine on tugevaim kandidaat viikingite päikesekivile.
• Rodoniit (MnSiO₃, Mohs 6). Mustade oksiidijoontega roosa mangaansilikaat. Paigutatud siia kõrvuti oma mangaanisugulase rodokroosiidiga, ehkki keemiliselt on tegemist silikaadiga, mis on tunduvalt kõvem.

Kaubanduslikud nimed ja jäljendused

Malahiiti stabiliseeritakse väga sageli vaiguga, sest suur osa looduslikust materjalist on pude, ja see on tavapärane praktika. Leidub ka pressitud malahiiti, mis kujutab endast sideainega segatud pulbrit ja näeb luubi all liiga korrapärane välja. Ehtsal vöödilisel malahiidil on ebaühtlase laiusega kontsentrilised vöödid.

Värvitud havliiti ja värvitud magnesiiti müüakse selle rühma hinnaklassis nii roheliste kui ka roosade kivide pähe.

Rodokroosiiti pressitakse sageli pulbrist uuesti kokku, mis paistab silma ühtlase teralise tekstuurina ilma tõelise vöödistuseta.

Kaltsiiti värvitakse igat mõeldavat tooni ja müüakse välja mõeldud nimede all. Kaltsiidi looduslikud värvused on valge, meekarva, oranž, roheline, sinine ja roosa, samas kui värvitud kivid on tavaliselt ebaloomulikult erksad.

Kogu selle rühma puhul on kõige selgem kontroll ettevaatlik happetest, mis on pinda kahjustav ja sobib vaid isiklikule proovitükile: tilk lahjendatud hapet silmatorkamatus kohas hakkab karbonaadil kihisema, silikaadil aga mitte.

Struktuurist tulenev hooldus

See on mineraalirühm, kus hooldusjuhised on erakordselt olulised.

Ärge pange karbonaate mitte kunagi mis tahes happesse, sealhulgas äädikasse, sidrunimahla, enamikku ehtepuhastusvedelikesse, koolajooki ega basseinivette. Ärge kasutage kunagi ultrahelipuhastit. Puhastage kive kuiva või vaevumärgatavalt niiske pehme lapiga.

Vaske sisaldavad kivid nõuavad tõsist ohutusteadlikkust. Malahiit, asuriit ja krüsokolla eraldavad vees ja tolmuna vaseühendeid. Poleeritud ja viimistletud kivi tavapärane käeshoidmine on ohutu. Lihvimine, saagimine või trummeldamine ilma tolmuärastuseta on aga ohtlik ning ühtegi vasemineraali ei tohi kasutada joogieliksiiride valmistamiseks otseses kokkupuutes veega.

Rodokroosiit kõvadusega 3.5 saab kriimustusi peaaegu kõigest ja sobib pigem ripatsiks kui sõrmusekiviks. Kaltsiit kõvadusega 3 on eelkõige kollektsioonikivi riiulile.

Rodoniit kõvadusega 6 on siinsetest ainus, mis peab vastu igapäevasele kandmisele.