Naudhiz

Kuju

Püstjoon lühikese kaldkriipsuga, mis ristub sellega keskosa lähedal. Kaks joont, üks ristumiskoht.

Kuju on teadlikult napp: see on lihtsuselt teine ruun pärast Isat, mis seisab reas vahetult tema kõrval. Kahjustatud raidkirjadel tekitab see paar tuntud raskusi: kulunud Naudhiz kustunud kaldkriipsuga loetakse Isaks ning juhuslik kriimustus Isa peal loetakse Naudhiziks.

Kuju tõlgendatakse ka tulepuurina, kus kaldkriips kujutab vibu või puuri, mida pööratakse puualuse vastu. See seletus sobib hädatule pärimusega, kuigi otsesed ajaloolised tõendid selle kohta puuduvad.

Nimi

Ülalamsaksa / alggermaani naudiz — häda või kitsikus. Vanainglise nyd, vanapõhja nauðr, gooti nauþs, saksa Not, eesti häda, inglise need. Keeleteaduslikult kindel rekonstruktsioon, mida toetavad kõik kolm poeemi ja tütarkeeled.

Tänapäeva ingliskeelne sõna need on aja jooksul oluliselt leebunud ja tähistab nüüd isegi soovi kohvi järele. Eesti sõna «häda» või «sundus» ja saksa «Not» on säilitanud oma algse tõsiduse. Vanainglise nyd ja vanapõhja nauðr tähendavad sundust, ängistust ja vangistust; Islandi salm kasutab ruuni nime orjatari seisundi kirjeldamiseks. See on häda kui olukord, milles inimest hoitakse vangis, mitte tühine soov.

Ainus poeem, mis pakub väljapääsu

Mõlemad Skandinaavia salmid on lohutud. Norra: häda jätab kasina valiku ja alasti külmetab pakases. Islandi: orjatari kurbus, raske saatus, vaevaline rügamine. Kumbki ei paku leevendust.

Vanainglise salm paistab silma sellega, et pöördub poole pealt. Häda rõhub rinda: sõna nearu tähendab kitsas, pitsitav ja breostan on rind; pilt on kehaline, surve hingamisele. Kuid seejärel: ometi saab sellest inimlastele sageli abi ja pääsemine.

Ja siis järgneb määrav tingimus: gif hi his hlystaþ æror. Kui nad seda õigel ajal kuulda võtavad.

Häda toob kasu üksnes siis, kui sellele reageeritakse varakult. Kui sellega viivitatakse, jääb see Norra poeemi ummikuks. See tingimus on kõige praktilisem õpetus kogu Vanainglise ruunilaulus ja tänapäevase Naudhizi kui õpetava katsumuse ruuni alus.

Hädatuli

Euroopa rahvapärimuses on hästi kirjeldatud komme nimega «hädatuli»: vanainglise nydfyr, saksa Notfeuer, šoti neid-fire. Kui loomataud tabas karja, kustutati asulas kõik koldetuled. Uus tuli süüdati üksnes kuiva puu hõõrdumisel köit tõmmates või puuri pöörates. Loomad aeti läbi suitsu ja leekide ning kodukolded süüdati sellest tulest uuesti.

See tava on talletatud keskajast kuni 19. sajandini Suurbritannias, Saksamaal ja Skandinaavias ning kuulub paremini tõendatud rahvakommete hulka.

Otsest tõendit ruuni enda kohta see siiski ei anna. Ühine sõnatüvi häda/vajadus nimes on ilmne ning sealt pärineb tule-elemendi seos sellel lehel. Kuid ükski ajalooline allikas ei seo hädatuld ᚾ märgiga ning tava kirjeldati sajandeid pärast vanema futharki hääbumist. Seos on loogiline järeldus, kuid jääb oletuseks.

Raidkirjades

Häälikuna n on see tavaline ja sage, esinedes nimedes ja grammatilistes lõppudes kogu leiumaterjalis.

Vanemas Eddas sisalduv «Sigrdrífumál» annab nõu lõigata ruune küünele ja joogisarvele, kus nauð on mainitud kaitsena mürgi avastamiseks joogis. See on 13. sajandi Islandi kirjandusteos müütilisest minevikust, mitte rauaaja juhtnöör: see näitab keskaja islandlaste arusaamu ruunidest, mitte 4. sajandi meistrite tegevust.

Ennustamisel

Naudhiz tähendab piirangut. Kui Hagalaz on torm, mis puhkeb ja möödub, siis Naudhiz on seisund, milles tuleb viibida: rahapuudus, ajapuudus, vältimatu kohustus või keha, mis keeldub kuuletumast.

See on rasketest ruunidest kõige visam. Raheterad sulavad, jää taandub aastaaegade vaheldudes. Häda kestab seni, kuni olud muutuvad, ja see nõuab reeglina tegusid, mitte pelka ootamist.

Vanainglise tingimus mängib ladumisel võtmerolli ja teeb Naudhizist enamat kui pelga kaebuse. Ruun küsib järjekindlalt, kas piirangu õppetundi võetakse kuulda: nappus, mis sunnib langetama kaua edasilükatud otsust; piir, mis paljastab tõeliselt olulise; distsipliin, mis tekib alles siis, kui eksimisruumi enam pole. Naudhiz heites viitab tavaliselt millelegi, mida küsija juba teab, kuid pole veel asunud muutma.

Ruuni karmi olemust ei tohi ilustada. Mõnikord on häda lihtsalt häda. Islandi salmi orjatar ei saa oma saatusest mingeid üllaid õppetunde.

Miks puudub pööratud tähendus

Püstjoon kaldkriipsuga näeb ümberpööramisel välja täpselt samasugune. Naudhiz kuulub vanema futharki üheksa pöördumatu ruuni hulka koos Gebo, Hagalazi, Isa, Jera, Eihwazi, Sowilo, Ingwazi ja Dagaziga.

Siin on pööratud asendi puudumine eriti kõnekas, sest Naudhizil on kaks täiesti erinevat palet: piirang, mis karastab, ja häda, mis üksnes laastab. Nende eristamine lasub täielikult naaberruunidel.

Naudhiz Kenazi või Jera kõrval kaldub esimese tähenduse poole. Naudhiz Isa, Hagalazi või Thurisazi kõrval kaldub teise poole. Katsed omistada Naudhizile pööratud tähendust püüavad seda erinevust kirjutada märki endasse, mida selle geomeetria ei luba.

Kaasaegsed esoteerilised kihistused

Seos pöögi, tule-elemendi ja nornidega pärineb 20. sajandi ruunitaassünnist (eeskätt Thorsson, Aswynn). Seos nornidega tõlgendab häda saatuse paratamatusena, mida keskaegsed allikad selle ruuni kohta ei kinnita.

Tulepuuri kujund ja paralleel hädatulega on vanemad ja usutavamad, kuid jäävad hüpoteesideks.

Guido von Listi armani reas asub sellel kohal ruun Not tema enda väljamõeldud tähendustega, mis võeti hiljem üle völkisch- ja natsisümboolikasse. Neil puudub igasugune epigraafiline alus.

Koos teiste ruunidega

Naudhiz koos Isaga (ᛁ) moodustab futharki raskeima paari. Mitte ainult survestatud, vaid täielikult ummikusse tardunud, ilma liikumiseta mis tahes suunas.

Naudhiz koos Kenaziga (ᚲ) avab ilmekalt tulepuuri põhimõtte: hõõrdumine sünnitab leegi, äärmuslik vajadus lihvib meisterlikkust. Kõige viljakam rasketest kombinatsioonidest.

Naudhiz koos Jeraga (ᛃ) määrab tähtaja. Raskus on ajutine ja tsükkel pöördub; ühendus soovitab kannatlikkust uisapäisa tegutsemise asemel.

Naudhiz koos Fehuga (ᚠ) osutab otsesele materiaalsele nappusele ja on sageli otsene vastus rahaküsimustes.

Naudhiz koos Geboga (ᚷ) räägib sunnitud kohustusest: surve all vastu võetud abi, võlg, mis polnud kunagi vaba valik.