ᛚ

Lǫgr

vesi, meri, vedelik

Liikumises olev jõud, mis järgib oma loomulikku langust

Sound
l /l/
Asukoht
15
Group
Týri ætt
Descended from
Vanem Futhark Laguz (*laguz)
Unicode
U+16DA
Ajastus
Juba liikumises; ei allu inimese meelevaldsele ajakavale
Jah / Ei
Jah, kui suudad vooluga kaasa minna

Püstipidi

  • vesi
  • voolamine
  • kineetiline jõud
  • meri
  • kandev stiihia
  • sügavus
  • instinkt
  • hoovus

In the rune poems

Lǫgr er, fællr ór fjalle foss; en gull ero nosser.

Vesi on see, mis langeb mäelt kosena; aga kuldehted on kallid.

Norra ruuniluuletus · Lǫgr
Lögr er vellanda vatn ok viðr ketill ok glömmungr grund. lacus lofðungr.

Vesi on keev allikas, lai katel ja kalade maa. Järv; vürst.

Islandi ruuniluuletus · Lögr

Across the scripts

ᛚ

Laguz

Vanem Futhark

Eellane. Selle vanainglise salm räägib maainimesest kõikuval laeval ja lõpeb mereratsuga, kes ei kuula valjaseid.

ᛚ

Lǫgr

Noorem Futhark

Kujult ja nimelt muutumatu; üks väheseid ruune ilma lühioksalise variandita, kuna selle kuju oli juba algselt äärmiselt lihtne.

ᛚ

Lagu

Anglosaksi Futhorc

Muutumatu. Vanainglise keeles tähendab lagu merd või üleujutust ning on säilinud kohanimedes ja poeetilistes liitsõnades.

Iga maa oma vesi

Kolm ruuniluule traditsiooni kirjeldavad kolme täiesti erinevat veekogu ning iga luuletus peegeldab vett, mida see maa oma looduses tegelikult omas.

Inglismaa kirjutas avamerest sügavust kartva inimese vaatenurgast: ookean tundub lõputu, laev kõigub, lained tekitavad hirmu ja mereratsu keeldub valjastele allumast.

Norra kirjutas mägikosest. Lǫgr er, fællr ór fjalle foss: vesi on see, mis tormab mäelt alla foss-kosena. Norra vesi langeb vertikaalselt mööda fjordide seinu ja see sõna elab sadades kohanimedes ning tänapäeva norra keele sõnas foss (kosk).

Island jäädvustas midagi sellist, mida ühelgi teisel Euroopa riigil polnud. Vellanda vatn, keev vesi. Viðr ketill, lai katel. Ja alles seejärel glömmungr grund, kalade maa, tähistamaks ookeani.

Islandi geotermilised nähtused ei ole poeetiline liialdus, vaid saare tegelik maastik. Sõna geiser pärineb islandi verbist geysa (purskama). Vee vorme loetledes asetas islandi skald kuumaveeallikad ookeanist ettepoole.

Kuld põhjas

Norra salmi teine rida kõlab en gull ero nosser (aga kuldehted on kallid), toimides tavapärase riimitäitena (fosse ja nosser vahel).

Mütoloogias seostatakse seda sageli kääbus Andvariga, kes elas haugi kujul kose all ja kelle Lokilt röövitud kuld tõi needuse kogu Völsungite saagale: tappis Hreiðmarri, pööras Fáfniri ja Reginni teineteise vastu ning hävitas lõpuks Sigurðri ja burgundlased.

Kosk, mille põhjas peitub kuld, on selles kirjanduses tuntud motiiv, mistõttu on seos igati loomulik. Ühtlasi on see tähendus, mille hilisemad lugejad on loonud riimi nõudnud värsirea ümber.

Norra luuletus teeb selliseid viiteid korduvalt (Reginn Reið juures, Fróði Ár juures, Loki Bjarkani juures), mistõttu sobib vihje Völsungitele täielikult teose vaimuga.

Lugemisel

Lǫgr tähistab jõudu, mis on juba liikumises ja järgib oma loomulikku langust.

Põhjala traditsioon annab sellele ruunile märksa rohkem kineetilist energiat kui inglise oma. Inglise salm räägib hirmust avamerel; Norra oma mägikosest; Islandi oma maapõuest keevast veest. Kõik kolm räägivad taltsutamatust veest, kuid skandinaavia vaade näeb selles dünaamikat, mitte hirmu.

Ruunilugemisel ei tähenda Lǫgr uppumist, vaid seda, et olukorral on oma hoog ja suund. See viitab voolule, mis kannab küsijat, kui ta sellega kaasa läheb, kuid teeb haiget, kui püüda sellele risti ette astuda.

Kaasaegsed tõlgendused, mis seovad seda ruuni intuitsiooni ja alateadvusega, pärinevad kahekümnendast sajandist Jungi psühholoogia ja moodsa okultismi kaudu. Need on loomulik edasiarendus sügavuste kujundile, kuid iidsetes luuletustes neid ei leidu.

Sügavuse taju tuleneb otseselt kenningist glömmungr grund, kalade maa: veepinna all peitub terve iseseisev maailm, mis elab oma seaduste järgi.

Tähena

Üksik vertikaalne tüvi ühe lühikese kaldus oksaga ülaosas; üks väheseid ruune ilma eraldi lühioksalise vormita, sest selle algne kuju oli juba võimalikult lihtne.

Ruun andis nime keskaegsele salakirjale lǫgrúnar, mis kodeeris tähe selle ætti numbri ja asukohaga tüvele tehtud kriipsude abil. Nagu jää- ja raheruunide puhul, toetus süsteem üldisele teadmisele kolmeks ættiks jaotumise kohta.

Questions to sit with

  • Mis on selles olukorras juba hoogsalt liikuma hakanud, mida te püüate asjatult peatada?
  • Kas seisate risti vastu voolu või liigute sellega samas suunas?
  • Nende sündmuste pinna all elab terve omaette maailm. Mida see endas peidab?

Korduma kippuvad küsimused

Vett konkreetsel kujul, mida luuletaja oma keskkonnas nägi. Norra kirjeldab mäelt langevat koske; Island keevat vett, suurt katelt ja kalade kodu. Vanapõhja keeles hõlmab lǫgr vett, vedelikku ja merd. Ennustamisel tähendab see liikumises olevat jõudu, mis järgib oma suunda.

Kuna Island on vulkaaniline maa koos geisritega ja luuletaja kirjeldas oma tegelikku keskkonda. Sõna geiser pärineb islandi verbist geysa (purskama). Vee vorme loetledes seadis islandi autor kuumaveeallikad ookeanist ettepoole.

Sõnade fosse ja nosser vahelise riimi tõttu. Mütoloogiliselt seostatakse seda kääbus Andvariga, kes elas kose all haugina ja kelle kuld tõi needuse Völsungite saagale. Kose motiiv, mille põhjas on kuld, on põhjala kirjanduses laialt tuntud.

See tõlgendus kujunes välja 20. sajandil Jungi psühholoogia ja moodsa esoteerika mõjul. Kuigi see on tabav metafoor vete sügavusele, keskendusid algsed ruuniluuletused koskedele, geisritele ja tormisele merele.

Sest selle esialgne kuju oli juba äärmiselt lihtne: püstjoon väikese kaldkriipsuga ülal. Lühioksaline stiil loodi puusse lõikamise hõlbustamiseks ja sellel märgil polnud ühtegi üleliigset joont. Fé, Úr, Þurs, Reið, Kaun ja Íss jäid samal põhjusel muutmata.

Noorem futhark

Viimased postitused

Avasta taroti kaartide iidne tarkus ja avasta oma vaimse teekonna saladused. Meie blogi on sinu värav taroti lugemise rikkaliku sümboolika, tähenduste ja praktiliste rakenduste mõistmiseks.