Jera

Kuju

Kaks nurkset osa, üks teise kohal, suunatud vastassuundadesse ja teineteist puudutamata või puutudes kokku vaid ühes punktis. See on graafiliselt vanema futharki kõige ebatavalisem ruun: puudub pidev püstjoon ning kaks poolt on teineteise 180-kraadised pöörded ümber keskpunkti.

See ehitus selgitab, miks seda ei saa ümber pöörata. Pööra seda 180 kraadi ja pooled vahetavad kohad täpselt samasse asendisse, millest nad alustasid.

Sellel on ka ebastabiilsus, mis enamikul ruunidel puudub. Mõlemad järglaskirjad loobusid sellest kujust täielikult: noorem futhark asendas selle märgiga ᛅ ja anglosaksi futhorc sulges selle ühtseks märgiks ᛄ. Kahte eraldiseisvat osa oli raske ühtlaselt raiuda ja neid võis kergesti pidada kaheks eraldi märgiks.

Nimi

Alggermaani sõnast jēraz, mis tähendab aastat ning täpsemalt head aastat: aastaaega ja selle saaki koos. Vanainglise ger andis tänapäeva inglise keele year, ja saksa Jahr on seesama sõna.

Vanapõhja keeles langes algne j- ära ja järele jäi ár, mistõttu noorema futharki ruuni nimeks sai Ár ning selle häälikuväärtus nihkus j-lt a-le. See ainus häälikumuutus oli põhjuseks, miks ruuni algne kuju hüljati ja uuesti loodi.

Sõna ei tähista kalendriaastat neutraalses tähenduses. Kõik kolm ruunipoeemi käsitlevad seda küllusena: hea aastaaeg on vaiketähendus ning halba aastat tuli eraldi mainida.

Tõend selle kohta, et ruunidel oli tähendus

See on selle lehe kõige olulisem tõdemus ja see ei puuduta ennustamist.

Ruuniuurijad on pikalt vaielnud selle üle, kas vanema futharki ruunidel oli semantiline tähendus või olid need puhtalt foneetilised tähed. Küsimus on määrav, sest peaaegu kogu tänapäevane ruunipraktika toetub eeldusel, et ruunid tähendasid lisaks kõlale ka kindlat mõistet.

Rootsis Blekinges asuv Stentofteni kivi, mis raiuti algpõhja keeles 7. sajandil, lahendab osa sellest vaidlusest. Selle tekstis esineb Jera ruun üksinda ideogrammina, tähistades head viljasaaki, mitte j-häälikut. Ruun on raiutud; sõna loetakse.

See on vahetu epigraafiline tõend ehtsast raidkirjast, et vähemalt mõnda ruuni mõisteti nende kasutajate seas mõistekirjana. See ei tõesta ruunide kasutamist ennustamisel ega kinnita ühtki tänapäevast tõlgendust. See tõestab aga, et põhiidee, mõistet esindav ruun, on ajalooliselt ehtne ega kujuta endast 20. sajandi väljamõeldist.

Sama tava, mida nimetatakse begriffsrunen, esineb vanainglise käsikirjades, kus ruun asendab vahel lause keskel oma nime.

Kes oli Fróði

Norra stroofi teine rida on selle luuletuse näiliselt seosetute viidete seas üks selgemaid. Fróði on legendaarne Taani kuningas, keda põhjala pärimuses seostatakse Fróða-frið ehk Frode rahuga, külluse ja õiguskorra ajastuga, mil keegi ei lukustanud oma uksi.

Lugu võtab aga sünge pöörde. Poeemis Grottasöngr omab Fróði võlukivi-veskit, mida pööravad kaks orjastatud hiigelnaist, Fenja ja Menja, keda ta sunnib puhkuseta jahvatama kulda ja rahu. Lõpuks jahvatavad nad kättemaksuks välja vaenuväe, mis ta tapab.

Nõnda on poeemi näide heldest saagikuningast valitseja, kelle õitseng tugines sunnitööl ja lõppes tema enda hävinguga. Norra laulik tundis seda lugu ja valis tema sellest hoolimata.

Lugemises

Jera tähistab varem tehtud töö tasu. Laotuses märgib see punkti, kus varem külvatu hakkab saaki andma, ning see on rea üks ühemõtteliselt soodsamaid ruune.

Ajastus moodustab selle olemuse. Jera ei tähenda, et sündmus leiab aset kohe, vaid et see toimub siis, kui tsükkel on lõpule jõudnud. Saaki ei saa sõnadega kiirendada. Kõik, mis oli põlluharija võimuses, on juba tehtud selleks ajaks, kui põld otsuse langetab. Praktikas loetakse seda nii: tulemus on hea, kuid ajakava pole sinu määrata.

See teeb sellest kindla vastuse küsimusele millal, ja vastus nõuab tavaliselt rohkem aega, kui küsija lootis. Jera viitab täisringile: aastaajale, aastale, mitte nädalatele.

See kannab ka vaikset õiglust. Vanainglise stroof laseb maal anda oma vilju nii ülikutele kui ka abivajajatele, mis on tähelepanuväärne luuletuses, mis muidu eeldab seisuslikku ühiskonda. Jera ei tee vahet väärikatel ja vääritutel; see eristab tehtud tööd tegemata tööst.

Ja karmi ætti üheteistkümnendal kohal, pärast rahet, kitsikust ja jääd, murrab see raske jada. Mida muud Jera ka ei tähendaks, näitab see, et keerulisel etapil on oma loomulik lõpp juba sisse kirjutatud.

Miks sellel puudub ümberpööratud tähendus

Kaks poolt on teineteise 180-kraadised pöörded; kogu ruuni pööramine viib selle tagasi algkujusse. Jera on üks vanema futharki üheksast ümberpööramatust ruunist koos Gebo, Hagalazi, Naudhizi, Isa, Eihwazi, Sowilo, Ingwazi ja Dagaziga.

See puudumine sobib sümboliga. Tagurpidi pööratud tsükkel on ikka tsükkel; ümberpööratud aasta jääb aastaks. Mõned tänapäevased raamatud omistavad ümberpööratud Jerale ikalduse või halva aasta tähenduse. See olukord on küll reaalne, kuid seda väljendavad ümbritsevad ruunid. See veebileht ei loo ümberpööratust märgile, millel see puudub.

Tänapäevased esoteerilised kihistused

Seosed tamme, maa-elemendi ning Frevri ja Freyja jumalustega pärinevad 20. sajandi uushuvist, peamiselt Thorssonilt ja Aswynnilt. Frevri side viljakuse ja saagiga on põhjala usundis kindlalt tõendatud, mis annab sellele vastavusele parema aluse kui paljudele teistele, kuigi ükski keskaegne allikas ei seo teda vahetult selle ruuniga.

Jera tõlgendamine karmana või külvatu lõikamisena on kaasaegne ja lisab ruunil moraalse mõõtme, mida luuletustes ei leidu. Vanainglise salm rõhutab sõnaselgelt, et saak tuleb võrdselt nii ülikutele kui ka vaestele.

Guido von Listi Armaneni real puudub otsene Jera vaste, kuna see toetub kuueteistmärgisele nooremale futharkile, kus selle koha võtab teiste tähendustega Ár.

Koos teiste ruunidega

Jera koos Hagalazi (ᚺ), Naudhizi (ᚾ) või Isaga (ᛁ) tähistab karmi ætti lahenemist. Raskus kuulub tsüklisse ja tsükkel pöörleb edasi. See on teise rühma kõige kindlamalt julgustav kombinatsioon.

Jera koos Fehu (ᚠ) või Berkanoga (ᛒ) viitab pidevale kasvule ajas: kariloomad, säästud ja kõik see, mis koguneb järk-järgult, mitte ei saabu korraga.

Jera koos Raidhoga (ᚱ) annab liikumisele hooajalise rütmi, mis naaseb uuesti, mitte ei möödu vaid korra.

Jera koos Othalaga (ᛟ) tähistab pikka vaadet: maad, pärandit ja tööd, mida mõõdetakse põlvkondades, mitte aastates.

Jera koos Sowiloga (ᛊ) seostub südasuvega ja viitab ajaküsimustes sageli sellele, et hetk on lähemal, kui Jera üksi laseks oletada.