Vanem Futhark
Kenazil on kaks keskaegset tõlgendust, mis ei lange kunagi ühte. Põhjala ruunipoeemid nimetavad seda haavandiks ja laste nuhtluseks, vanainglise poeem aga kahvatuks ja heledaks tõrvikuks, mis põleb seal, kus inimesed toas puhkavad. Mõlemad pärimused kasutavad sõna kahvatu ja kirjeldavad midagi, mis põledes õgib seda, mille sees ta põleb. Miski, millesse sa sel nädalal kuumust suunad, olgu selleks projekt või vana vimm, näitab tõenäoliselt enne nädala lõppu oma tegelikku värvi. Kui see annab valgust ruumile, kus inimesed päriselt istuvad, hoia tuld all tempos, mida jaksad hoida. Kui see aga üksnes levib ega anna kellelegi sooja, sarnaneb see rohkem paise kui tõrvikuga. Ravi seda seni, kuni see on veel väike, ja lase ülejäänud päevadel jahtuda.