ET (eesti)
Lühidalt
- Liik
- Sorbus aucuparia
- Kus kasvab
- Põhja- ja mägises Euroopas, kõrgetes ja lagedates paikades
- Märk
- Viieharuline täht iga marja tipul
- Lõigatakse
- Võrdhaarseteks ristideks, seotud punase lõngaga
- Asetuskoht
- Lauda uks, uksepiit, häll, lehma saba, võikirn
- Ei tohi lõigata
- Kõige rangemate pärimuste järgi ilma noata
Puu
Sorbus aucuparia, harilik pihlakas, on väike puu, mis suudab nõlvadel kasvada kõrgemal kui peaaegu ükski teine Põhja-Euroopa lehtpuu. Tal on sulgjad lehed, sügisel tihedad oranžikaspunased marjakobarad ning võime ajada juuri kaljulõhedesse, kivimüüridele ja teiste puude harude vahele.
See viimane kasvukoht on eriti kaalukas. Teisel puul, kivimüüril või paljal kivil kasvavat pihlakat nimetatakse põhjala pärimuses lendpihlakaks ja peetakse kõige vägevamaks kaitsjaks just seetõttu, et tema juured ei puutu tavalist mulda.
Igal marjal on lisaks kuivanud tupplehtedest tekkinud väike viieharuline täht. Looduslikku pentagrammi punasel viljal ei saanud märkamata jätta kultuur, mis lõikas pentagramme voodipostidesse.
Milleks seda kasutati
Maja, lauda ja karja kaitsmiseks nõiduse, kurja silma ja haldjate eest. Šoti, iiri, kõmri, skandinaavia ja balti tavad langevad peamistes joontes ühte.
Pihlakapuu rist ehk kaks punase lõngaga seotud oksakest seati lauda ukse või elumaja uksepiida kohale. Pihlaoksi pandi hälli. Kuue voodri sisse õmmeldi väikesed ristid kaasaskantavaks kaitseks. Pihlakat seoti lehma saba külge kevadpühadel, et kuri silm piima ei hapendaks, ja kinnitati võikirnu külge, kui või ei tahtnud kokku lüüa. Pihlakas istutati sageli sihilikult tare ukse kõrvale, mistõttu paljude vanade talukohtade varemetel seisab tänini maja nurgal vana pihlakas.
Šoti vanasõna seob puu ja punase lõnga kõige tsiteeritumaks kaitseriimiks: rowan tree and red thread, mak the witches tine their speed, kus tine tähendab jõu kaotamist. Pihlaka ja punase lõnga paar on rahvausundi kindlamaid sidemeid.
Reeglid
Pihlakaga seotud rahvakombed on haruldaselt täpsed, mis näitab, et neid võeti veel võrdlemisi hiljuti täie tõsidusega.
Mitme kombe järgi tuleb oksad murda paljaste kätega, mitte lõigata rauast noaga. Oks peab pärinema puult, millest selle tooja pole varem mööda käinud, või teise puu otsas kasvanud lendpihlakalt. Kodutee tuleb valida teine kui minekutee. Rist tuleb siduda punase villase lõngaga, mitte nööriga, ja sõlmede arv on sageli kindlaks määratud. Mitmed allikad märgivad, et rist tuleb valmistada kindlal päeval, tavaliselt mai eelõhtul ehk volbripäeval.
Ka marju lükiti nöörile nagu helmeid. Keedetult on need söödavad ja neist tehakse traditsioonilist ulukilihale pakutavat pihlakamarmelaadi, toorelt on nad kootavad ja magu kergelt ärritavad.
Miks just see puu
Pihlakas ei ole põhjapoolsete rahvaste ainus kaitsetaim. Leeder, viirpuu, kadakas, kask ja saar omavad kõik oma ülesandeid ja Iirimaal hoitakse viirpuud erilise aupaklikkusega. Ometi on just pihlakas see, mis kordub kõige püsivamalt ja üle kõige laiema maa-ala.
Põhjused on maised. Ta kasvas seal, kus inimestel oli vähe teisi puid. Ta on paraja suurusega, et temalt saaks võtta oksa ilma puud hävitamata. Tema puit on vintske ja marjad paistavad kaugele. Lisaks värvub ta punaseks just sügisest talvesse minekul, mil põhjala aasta muutub karmiks ja kari aetakse lauta.
Kaitsevahend, mis on tasuta, kasvab ukse all, uueneb ise ja torkab kaugelt silma, võidab alati sissetoodud vahendi. Pihlakal on olemas kõik need neli omadust.
Kuidas pihlakaamuletti valmistatakse
Šoti ja põhjala tava koos oma kindlate ja pärandatud reeglitega.
- Võta kaks umbes ühepaksust pihlakaoksa puult, millest sa range reegli järgi pole varem mööda kõndinud.
- Murra need kätega, mitte ära lõika rauaga, nagu mitmed pärimused selgesõnaliselt nõuavad.
- Aseta need võrdhaarseks ristiks ja mähi keskosa tugevalt punase villase lõngaga ning sõlmi.
- Kinnita rist lauda ukse, uksepiida või hälli kohale. Mai eelõhtu ehk volbriöö on traditsiooniline valmistamisaeg.
- Uuenda risti igal aastal. Vana rist põletatakse tules, mitte ei visata ära.
- Istuta pihlakas ukse kõrvale, kui sul on selleks maad. See on kõige püsivam kaitsevorm.
Pihlakamarjad on keedetult söödavad ja neist valmistatakse traditsioonilist pihlakamarmelaadi ulukiliha juurde. Toored marjad sisaldavad parasorbiinhapet, mis on kibe ja magu ärritav, mistõttu toorelt ei tohiks neid suures koguses süüa.
Millega pihlakas seostub
Lõng millega teda alati paaris hoitakse ja sihid mida ta teenis.
- Punane lõng Amulett Lahutamatu kaaslane. Pihlakapuu ja punane lõng esinevad loitsudes koos ja tegelikkuses peaaegu mitte kunagi lahus.
- Kaitse ja tõrjumine Eesmärk Kodu, lauda ja karja kaitsmiseks, eelkõige nõiduse ja haldjate vastu.
- Raud Materjal Põhjala teine suur kaitseaine, kuigi mitmed pihlakakombed keelavad puitu rauaga puudutamast.
- Pentagramm Amulett Viieharuline täht iga pihlakamarja tipus, mida rahvatarkus kohe tähele pani.
Küsimused mõtiskluseks
- Kõige hinnatum pihlakas on see, mis ei juurdu tavalises mullas. Miks peaks see muutma kaitsja tugevamaks?
- Seda kaitset tuleb igal aastal uuendada. Kas ajutine kaitse tundub sulle nõrgem või hoopis ausam?
- Ta kasvas ukse ees ega maksnud midagi. Kui suur osa rahvamaagiast oli lihtsalt see, mis juhtus käeulatuses olema?
Korduma kippuvad küsimused
Viimased postitused
Avasta taroti kaartide iidne tarkus ja avasta oma vaimse teekonna saladused. Meie blogi on sinu värav taroti lugemise rikkaliku sümboolika, tähenduste ja praktiliste rakenduste mõistmiseks.
