Ogham
Úr on úir, muld: maa, mis võtab vastu maetu ja kasvatab selle, mis tuleb järgmiseks, ning kenningid kutsuvad seda elutu keha surilinaks. Päeva mõõtkavas on see väike matus. Miski lõpeb täna ja läheb vaikselt, ilma tseremooniata mulda, ja maa ongi koht, kuhu see kuulub. Ära kaeva seda uuesti välja, et seda vaadata. Muld ei ole kaotus. See on ainus paik, millest saab alata järgmine asi.