Talismanid · Materjalid

Punane korall

Tuntud ka kui: Corallium rubrum, verekorall

Merepõhjast pärit punane toes, mida pandi Vahemere ääres imikutele kaela kaks tuhat aastat.

Lühidalt

Liik
Corallium rubrum, Vahemeri
Mis see on
Koloonialooma kaltsiumkarbonaadist toes
Müüt
Merevees kivistunud Medusa veri
Klassikaline kasutus
Imikuamuletid ja hammaste tuleku närimispulgad
Kujutused
Renessansiaegsed Itaalia maalid Jeesuslapsest
Praegu
Aeglaselt kasvav, kvootidega reguleeritud, massiliselt järeletehtud

Mis punane korall on

Corallium rubrum on koloonialoom, kes ehitab kõva haruneva kaltsiumkarbonaadist toese, mille värvivad punasest roosani karotenoidsed pigmendid. See kasvab Vahemere kivisel põhjal aeglaselt, vaid mõne millimeetri aastas, ning elab aastakümneid.

Tuukrid toovad pinnale just selle toese, mida saab lõigata ja lihvida sügavpunaselt läikima. Tegemist ei ole taime, kivi ega mineraloogilises mõttes vääriskiviga. Koralli ebamäärast olemust märgati juba antiikajal: Ovidiuse järgi oli see veetaim, mis õhu kätte tõstmisel kivistub, ning Theophrastos ja Plinius Vanem murdsid mõlemad pead selle üle, kuhu see looduses liigitada.

Medusa veri

Koralli tekkeloo paneb kirja Ovidius oma teoses „Metamorfoosid“. Pärast Medusa tapmist asetab Perseus maharaiutud pea rannale adrupadjale. Vetikad imavad endasse pea surmava väe, kivistuvad ja muutuvad punaseks koralliks, mida merenümfid seejärel vette laiali puistavad.

See pärimus kannab kindlat kaitsvat tähendust. Korall on siin aine, mis sündis kokkupuutel kreeka mütoloogia surmavaima pilguga, selle ainsaga, mis muudab elava kiviks. Kiviks tarretava pilgu loodud materjal sobis suurepäraselt riputamiseks lapse kaela kurja silma tõrjeks, ning just sel viisil Vahemere traditsioon seda kasutas.

Roomlased panid koralli imikutele kaela igapäevaselt. Plinius Vanem märgib selle laste kaitsevahendina kaelas kandmiseks, ning see tava püsis katkematu läbi keskaja kuni renessansiaegse Itaaliani välja.

Iga renessansilapse kaelas

  1. ja 16. sajandi Itaalia maalikunstis kohtab koralli lakkamatult. Jeesuslaps kannab pilt pildi järel koralliharu või rasket korallripatsit, ja see pole pelk kaunistus: kunstnikud kujutasid seda, mida tolle aja perede imikud tegelikult kandsid. Piero della Francesca pakub selle kohta kaks selgeimat näidet: umbes 1474. aastast pärinev „Madonna di Senigallia“ ja Brera altaripilt ehk Pala Montefeltro, kus magava lapse kõril ripub kogukas korallripats.

Nende piltide teoloogiline vastuolu väärib süvenemist. Kõigeväelist jumalikku last on kujutatud kandmas paganliku algupäraga rahvaamuletti kurja silma vastu, sest just nii talitas Marche maakonna pere oma vastsündinuga. Korall täidab korraga kahte ülesannet: tõrjub kadedat pilku olevikus ning viitab oma verekarva haruneva kujuga ette ristilöömise verele. Renessansiaegne vaataja tajus koralli harunevat ehitust kopsude ja veresoonkonna kujutisena sama hõlpsalt kui taime vormina.

Korallist hammaste tuleku pulgad, hõbedasse kinnitatud ja kuljustega varustatud lihvitud harud, kuulusid Euroopa jõukate lastetubade esemete hulka kuni 19. sajandini. Haru oli ühtaegu kaitsev amulett ja ese, mida laps sai hammustada; hõbekinnituse küljes olid tavaliselt vile ja kellukesed amme kutsumiseks. Mitmed sellised esemed on säilinud muuseumikogudes.

Cornicello, keerduv itaalia sarv, kannab sama materjali kasutust tänapäeva välja. Kui järgitakse vana tava, peetakse ka praegu silmas just ehtsast korallist sarve.

Looduskaitse ja ohustatus

Vahemere punast koralli on püütud antiikajast saadik ja selle varud on tänaseks tugevasti kahanenud. Korall kasvab vaid mõne millimeetri aastas, mis tähendab, et väljapüütud koloonia ei taastu inimese eluea jooksul. Korallipüüki reguleeritakse kvootide, alammõõtude ja keelualadega ning rahvusvaheline kauplemine mõnede Corallium-perekonna liikidega on CITES-i konventsiooni alusel piiratud.

Enamik odavatest punastest korallehetest ei pärine sellest loomast. Värvitud bambuskoralli, värvitud käsnkoralli, kokkupressitud korallipuru ja tavalist plasti müüakse koralli nime all tohututes kogustes, sageli ilma otsese pettuseta, sest märgistustavad on pealiskaudsed.

Mida see ostja jaoks tähendab: kui traditsiooniline materjal on oluline, tuleks osta juveliirilt, kes nimetab liigi ja päritolukoha, arvestada vastava hinnaga ning kaaluda antiikseid ja pärandatud esemeid. Need ei puuduta tänapäevast püüki ja just neist koosnebki suurem osa ajaloolisest pärandist.

Kuidas koralli amuletina kasutatakse

Vahemere lastetoa kombed ja see, mis on nende asemele tulnud.

  1. Kasutage lihvimata haru või lihvitud keerduvat sarve. Haruvorm on vanem ning just seda kujutavad vanad maalid.
  2. Kandmiseks kinnitage see hõbedasse, mis on Itaalia ja Hispaania tavapärane seade.
  3. Kurja silma tõrjumiseks riputage see imiku kaela või kinnitage hälli külge.
  4. Hoidke selle punast värvi. Tuhmunud, pleekinud või kriitjaks muutunud koralli peetakse rahvapärimuses oma väe kaotanuks.
  5. Vältige happeid, parfüüme ja ultrahelipuhastust; kaltsiumkarbonaat lahustub kergesti ning korall on pehme materjal.
  6. Imikute puhul järgige sama reeglit nagu merevaigu puhul: helmestega keesid ei tohi kunagi beebile kaela panna.

Koralli kingiti katoliku Euroopas sageli ka ristimiskingiks, ning see on üks neist amulettidest, mille puhul kinkimistava on eriti range. Oodati, et korallamuleti kingib lapsele just ristiisa või ristiema.

Millega punane korall seondub

Sellest valmistatud amuletid ja hirmud, mida see leevendas.

Küsimused mõtiskluseks

  • Aine, mille lõi kivistav pilk ja mida kantakse vaenuliku pilgu vastu. Kas selline loogika tundub teile veenev?
  • Traditsioon toetus liigile, mis kasvab vaid mõne millimeetri aastas. Mida teha amuletiga, mille algmaterjal on otsakorral?
  • Peaaegu kogu selle pärimuse korall on nüüdseks vana ja väärikas. Kas pärandatud amuletil on sügavam tähendus kui äsja ostetul?

Korduma kippuvad küsimused

Järgmine Gagat
Kõik kümme materjali

Viimased postitused

Avasta taroti kaartide iidne tarkus ja avasta oma vaimse teekonna saladused. Meie blogi on sinu värav taroti lugemise rikkaliku sümboolika, tähenduste ja praktiliste rakenduste mõistmiseks.