Pentaklite viis

Pildikeel ja sümboolika

Pamela Colman Smith kujutab ühest ja eksimatut stseeni: kaks räbaldunud riietes rändurit rühivad läbi öise lumetormi, möödudes kiriku eredalt valgustatud vitraažaknast. Naine sammub sügavas lumes paljajalu, õhuke sall tihedalt ümber tõmmatud; teine kuju liigub puidust karkudel, üks jalg lahases ja pea sidemetes. Waite kirjeldas kaardi teemat otsesõnu materiaalse kitsikuse, puuduse ja allakäiguna, ning Smith tegi selle tavalugejale hetkega mõistetavaks ilma ainsagi esoteerilise selgituseta.

Üks detail kannab selle kaardi peamist tähenduskoormat. Karkudel olija kaelas ripub väike kelluke, keskaegne pidalitõbise kell või katkukell. Kuna haigus võis kahjustada kõri, nõudis seadus haigetelt hõikumise asemel kella helistamist, et hoiatada terveid eemale hoidma. See üksik ese tõstab kaardi pelgast rahalisest vaesusest sotsiaalse tõrjutuse ja puutumatuse häbimärgini. Lumi on selles kaardipakis haruldus, esinedes vaid siin ja Erakul, rõhutades isolatsiooni, külmutatud ressursse ning ellujäämisele vaenulikku keskkonda.

Kahe kuju taga särab vitraažaken, kus viis kuldset pentaklit on põimitud Elupuud meenutavasse mustrisse, paigutatuna soojades kalliskivitoonides tahvlitena vastu musta kirikukivi. Valge lumi musta kiviseina taustal mõjub kannatuse ja varjupaiga vastandpaarana. Aken pakub soojust, peavarju ja vaimset tuge vaid mõne tolli kaugusel, kuid teelised kõnnivad sellest mööda, pilgud maas ja olemuselt märkamatud. Kaardipaki enda loogikas on akna pakutav abi käeulatuses, ent jääb tähelepanuta või vastu võtmata. Sügavam iva peitub tõdemuses, et tasakaal ja taastumine leitakse inimese seest, mitte välistest oludest. Kaardi värvipalett püsib läbivalt tume ja külm, hoides rasket meeleolu, samal ajal kui valgustatud aken hoiab lootuse võimalust silme ees.

Põhitähendus

Rider-Waite-Smithi kaardipakis tähistab Pentaklite viis selle materiaalse turvatunde varisemist, mida mast oli seni ehitanud. Pärast Nelja kitsit klammerdumist toob Viis kaasa järsu tagasilöögi: kaotuse, puuduse ja sellega kaasneva hirmu, mis annab tunda rahakotis, kehalises tervises ning kuuluvustundes. Waite nimetas seda materiaalseks kitsikuseks, ja Smith andis sellele murele näo kahe inimese kaudu, kes on jäetud lakkamatu tormi kätte.

Kuid pilt on üles ehitatud pingele, mitte pelgale kohtuotsusele. Varjupaik on sealsamas kõrval, soe ja valgustatud, ent rändurid ei pööra pilku selle poole. Selles peitubki kaardi tegelik küsimus: kui suur osa kannatusest tuleneb külmast endast ja kui palju langetatud peast, mis ei märka ust. Kaardipakk tõlgendab seda katsumust ehtsa, ent mööduva raskusena, millest on võimalik välja tulla. Pöördepunkt asub inimese sees: valmisolekus tõsta pilk ja võtta vastu see, mis on juba lähedal.

Tähendus püstiasendis

Püstiasendis viitab Pentaklite viis valusale kitsikusele: rängale puudusele ja harjumuspäraste mugavuste kadumisele. See viitab ellujäämisrežiimile, kus olevik nõuab kogu energia ning tuleviku planeerimine tundub võimatu. Valu on reaalne ning kaardi soovitus on heita kõrvale uhkus ja võtta vastu pakutav abi.

Armastuses. Suhe satub välise surve alla: rahamured, töökaotus või haigus kurnavad partnerluse ressursse. See võib viidata kaassõltuvusele või traumapõhisele sidemele, kus kahel inimesel on vaid teineteine, olles äärmuslikult lojaalne, kuid potentsiaalselt kurnav suhe, mis elatub emotsionaalsest näljast. Vallalisele viitab see alaväärsustundele, tõrjutusele või hüljatuse kogemusele.

Karjääris. Raske periood: ebakindlus töökohal, koondamine, võimaluste puudus või valus tunne kõrvalejäämisest, kui teised edenevad. Kaardi nõuanne on praktiline: unusta uhkus ja otsi institutsionaalset tuge, olgu selleks toetused, võlgade ümberkujundamine või ametlikud abiprogrammid, mida sümboliseerib helendav aken.

Rahanduses. Äge kitsikus, võlad, ammendunud säästud ja viimse piirini pingul eelarve. Kaart kutsub üles ausalt hindama puudujäägi põhjuseid ning astuma aktiivseid samme abi otsimiseks, selle asemel et isoleeruda.

Tervises. Kaardipaki üks otsesemaid hoiatusi füüsilise kurnatuse kohta: väsimus, alatoitumus, kehv uni, pikaajalise ärevuse tagajärjed ja suutmatus omal jalal seista. See tõstab esile üksinduse, mis sageli kroonilisi haigusi saadab, ning ohu kurnata keha materiaalse kindluse tagaajamisel.

Tähendus tagurpidi

Tagurpidi asendis pöördub kaart tavaliselt taastumise poole, kuigi selle kõrval püsib ka rangem tõlgendus. Peamises tähenduses märgib see karmi talve lõppu: töö leidmist, võlakoorma leevenemist, tervise paranemist ja abi kohalejõudmist. Sümbolite keeles on see hetk, mil rändur tõstab pea, märkab lõpuks valgustatud akent ja võtab vastu varjupaiga, mis oli kogu aeg olemas, vabastades häbi ning jättes seljataha puudusele keskendunud mõtteviisi.

Armastuses. Suhte taastamine pärast rasket aega, partnerluse uuesti jalule saamine või vana haava lahtilaskmine, mis oli tekitanud võõrandumist. Naaseb valmisolek teineteist toetada ja abi vastu võtta.

Karjääris. Uus töökoht, sissetulekute stabiliseerumine ja kitsikuse taandumine. Varasemad vead muutuvad õppetundideks, mis suunavad järgmisi samme, selle asemel et korduda.

Rahanduses. Esimesed majandusliku toibumise märgid, kokkulepped võlausaldajatega ja tõus madalseisust. Soovitus on ehitada uut kindlust tasakaalukalt, hinnates seda, mis on juba olemas.

Tervises. Kosumine ja jõu taastumine pärast kurnatuse perioodi. Väärib märkimist ka teine, raskem tõlgendus: tagurpidi kaart võib viidata kangekaelsele ohvrirolli klammerdumisele, vaimsele vaesusele ja tõrksusele näha lahendusi seal, kus need on olemas.

Ajaloolised märkmed

1909. aasta narratiivsel Pentaklite viiel on otsene eelkäija. 1907. aastal annetas Busca-Serbelloni perekond Briti Muuseumile mustvalged fotod 15. sajandi Sola Busca kaardipakist, mis on varaseim terviklik 78 kaardiga pakk ja esimene, mille numbrikaardid olid täielikult illustreeritud. Waite ja Smith uurisid neid fotosid muuseumis ning sealt ammutatud numbrikaartide jutustav traditsioon tegi teoks tänapäevase Pentaklite viie. Smith ammutas maastikudetailid Kenti ja Ida-Sussexi maapiirkondadest Kagu-Inglismaal, mis inspireerisid kogu kaardipaki kujundust.

Varem oli see kaart märksa tagasihoidlikum. Visconti-Sforza ja Cary-Yale'i pakid kujutasid vaid viit lihtsat münti õukonnamängude jaoks, ilma ainsagi vihjeta kannatusele. Marseille taro (Tarot de Marseille) säilitas müntide geomeetrilise paigutuse lillemotiivide keskel, tõlgendades viit stabiilse nelja häirimisena ning vajadusena ressursse kulutada või kasutada, mitte laostumise märgina. Aleister Crowley hilisem Thothi pakk läks teist teed, loobudes inimfiguuridest viie pragunenud ketta kasuks ümberpööratud pentagrammis mureneva maapinna kohal, kandes otsest nime „Mure” (Worry). Just Smithi lumme mattunud kerjused kinnistasid kaardi tähenduse kaasaegse lugeja jaoks puuduse ja tõrjutusena.

Vastavused

Number. Viis: liikumine, konflikt ja muutus, mis purustab stabiilse nelja. Kui neli tähistab vundamenti ja piire, siis viis toob kaasa destabiliseeriva lisajõu, mis lööb materiaalse korra vankuma.

Astroloogia. Kaart kannab Merkuuri Sõnni esimeses dekaanis, 0° kuni 9°, umbes 20. või 21. kuni 30. aprillini. Sõnn on fikseeritud maamärk, mida valitseb Veenus ning mis ihkab stabiilsust ja kindlustatud ressursse; Merkuur on aga kiire, õhuline ja analüütiline. Surutuna Sõnni jäigale pinnasele kaotab Merkuur oma kerguse ning mandub ellujäämisärevuseks. Seetõttu andis Kuldse Koidiku ordu kaardile tiitli Materiaalse Kitsikuse Isand ja Crowley nimetas seda „Mureks”.

Element. Maa, mis sümboliseerib keha, ressursse ja materiaalset maailma.

Kabaala. Viiena kuulub kaart sefirot Geburah' (Rangus ja Kohus) alla, mida valitseb Marsi sõjakas jõud. Maamastis on see Geburah Assiah' maailmas: piirav ja lammutav rangus, mis mõjutab vahetult raha, ressursse ja füüsilist keha, olles järsk tagasilöök pärast Nelja (Chesed) armulikkust ja kogumist.

Elementaarne väärikus. Geburah' Marsi põrkumine fikseeritud Sõnni Maaga loob kaardile omase hõõrdumise, asetades materiaalse turvatunde äkilise ja jõulise surve alla.

Psühholoogiline vaatenurk

Smithi kaart toimib psühholoogilise peeglina, mistõttu toetub kaasaegne taropraktika sellele sageli varjutöös. Valgustatud aknast mööduvad kujud kehastavad seda osa inimesest, kes on kangekaelselt klammerdunud oma kannatusse, esitades ebamugava küsimuse: miks lükata tagasi abi, mis on otse sinu ees? Vastus peitub sageli tuttava olukorra näilises turvalisuses. Kui identiteet on rajatud igavese ohvri või ennastohverdava märtri rollile, tähendab abi vastuvõtmine sellest minapildist loobumist, mis võib tunduda hirmutavam kui pakane.

Korduvalt esile kerkides viitab kaart sagedamini puudusteadvusele kui reaalsele krahhile. Isegi materiaalselt kindlustatud inimene võib asju kokku ahnitseda, analüüsida üle iga pisikulutust, nagu Merkuur Sõnnis ette näeb, või elada pidevas allakäiguhirmus. Psühholoogilise vaate kõrval tasub meeles pidada ka teravamat reaalsust: pakutav varjupaik ei ole alati tingimusteta. Ametlikud turvakodud, hoolekandesüsteem ja raviasutused võivad seada tõrjuvaid tingimusi, ning paljude jaoks on kirik pigem hukkamõistu kui lohutuse paik. Selles valguses võib kaart viidata ka tegelikule süsteemsele tõrjutusele, suunates pilgu kogukondlikule toele ja vastastikusele abile, selle asemel et loota uksele, mis polnudki kunagi avatud.

Pentaklite viis eri kaardipakides

Kaardi karm põhisõnum püsib muutumatuna, kuigi selle visuaalne keel kõigub eri traditsioonides otsese ja abstraktse vahel. Rider-Waite-Smithi pakis on selleks kaks kerjust lumes valgustatud kirikuakna all; lavastus, mis kinnistas kaardi tähenduse puuduse, eraldatuse ja märkamata jäänud varjupaigana. Varajasemad Visconti-Sforza ja Marseille taro pakid säilitasid müntide geomeetrilise paigutuse, kusjuures Marseille tõlgendas viit pigem stabiilse nelja tasakaalu rikkumise kui hävinguna.

Crowley Thothi kaardipakk loobub inimfiguuridest täielikult ja kannab nime „Mure” (Worry): viis pragunenud ja ebastabiilset ketast ümberpööratud pentagrammis pudeneva maa kohal, igaüks tähistatud tattva sümboliga, näitamaks materiaalse maailma vundamendi lagunemist. Kaasaegsed pakid süvendavad psühholoogilist mõõdet veelgi: Light Seer's Tarot kujutab nutva tegelase selja taga helendavat võtit, olles peaaegu otsene sümbol tagasilükatud abist. Kõigis neis püsib sama põhiteema: materiaalne kriis kohtub inimese kalduvusega jätta pilk tõstmata.

Kombinatsioonides ja kontekstis

Pentaklite viis ammutab oma täpse varjundi ümbritsevatest kaartidest. See asub loo madalseisus: sellele eelnev Pentaklite neli kujutab kitsit klammerdumist, mis kaotuse esile kutsub, sest mida tihedamalt kätt rusikasse suruda, seda kiiremini liiv sõrmede vahelt pudeneb. Järgneva Pentaklite kuue kõrval pöördub teema abi saabumise ning jagatud toetuse poole. Koos Torni või teiste murrangukaartidega süveneb see järsuks krahhiks; taastumist märkivate kaartide läheduses muutub pildil olev aken kasutatud pääseteeks, mitte käestlastud võimaluseks.

Positsioon määrab kaardi nõuande. Soovitusena kutsub see üles unustama uhkust ja küsima toetust, sest keegi pole loodud taluma täielikku üksindust; rangemas võtmes nõuab see aga vastupidamist ja samm-sammult edasiliikumist, kuni olud paranevad. Takistusena viitab see puudusteadvusele ja tõrksusele abi vastu võtta. Tulemusena hoiatab see külma ja kitsa perioodi eest, mis on aga harva lõplik, kuna kaardil kujutatud talv on oma olemuselt tsükliline.