Tiigrisilm

Mis see tegelikult on

Tiigrisilm on ränidioksiid, kõvadusega 7, mille kiuline sisestruktuur on pärandina kaasa saadud teiselt mineraalilt.

Selle teke on ebatavaline. Krokidoliidi, kiulise sinise amfibooli ja ühe asbestimineraalidest, asendas järk-järgult ränidioksiid, säilitades samal ajal selle kiudude paigutuse. Seal, kus raud protsessi käigus oksüdeerus, tekkis kuldpruun tiigrisilm; kus seda ei juhtunud, jäi kivi siniseks ning seda nimetatakse kullisilmaks. Vaheetapid loovad segatoone.

Paralleelsed kiud peegeldavad valgust ribana risti kiudude pikkusega. Seda nähtust nimetatakse kassisilmaefektiks ehk šatojantsuseks, mis tuleneb prantsuskeelsest väljendist kassisilma kohta. Kui kivi lihvitakse kabošoniks nii, et kiud kulgevad õiges suunas, liigub valgusriba kivi pöörates kaasa.

Viimistletud tiigrisilm ei sisalda ohtlikul kujul asbestikiude, sest ränidioksiid on need asendanud. Tooret ja töötlemata materjali ei tohiks aga kunagi lõigata ega lihvida ilma korraliku tolmukaitsmeta.

Kust see pärineb

Klassikaline ja peamine leiukoht on Lõuna-Aafrika Põhja-Kapimaa provints, eriti Griquatowni ümbrus, mis on varustanud maailmaturgu üle sajandi. Omapärast tooret leidub ka Lääne-Austraalias, samuti tarnivad seda Namiibia ja India.

Vana-Rooma tundis kassisilmaefektiga kivi ja graveeris seda; ka Plinius mainib kive, millel jookseb liikuv valgusjoon. Sageli korratakse väidet, et Rooma sõdurid kandsid graveeritud tiigrisilma lahingus kaitseks. Sellele väitele on keeruline leida täpset algallikat, kuigi sellest ajastust pärinevaid graveeritud kassisilmakive on tõepoolest leitud.

Kivi tänapäevane tuntus sai alguse Lõuna-Aafrika maardlate tööstuslikust kasutuselevõtust, mis muutis selle materjali esmakordselt laialt kättesaadavaks ja soodsaks.

Mida väitsid pärimused

Iga kultuur, mis puutus kokku kassisilmaefektiga kiviga, nägi selles silma. Põhjendus on lihtne: kivi meenutab silma ja näib liikumisel pilguga järgnevat.

Silma kujund kannab kahte püsivat tähendust. Esimene neist on valvsus, tunne, et sind valvab miski, mis näeb kõike. Just seetõttu seostati kivi kaitsega nii Rooma, India kui ka hilisemas Euroopa traditsioonis. Teine tähendus on selge nägemine, eelkõige võime näha asju nii, nagu need tegelikult on, mitte nii, nagu sooviks neid näha.

India traditsioonis on kassisilmaefektiga krüsoberüll, mida kutsutakse kassisilmaks, navaratna-kalliskivi, mis on omistatud Ketule ehk laskuvale kuusõlmele, ning sellel on tõsine rituaalne ja astroloogiline kaal. Tiigrisilm ei ole see kivi ega sobi selle asendajaks, kuigi seda pakutakse vahel odava alternatiivina.

Kaasaegne praktika omistab tiigrisilmale julgust, enesekindlust ja võimet tegutseda pinge all, mis on valvsuse tõlgenduse igati loogiline edasiarendus.

Kuidas sellega toimitakse

Üks kataloogi parimaid praktilisi kive: kõvadus 7, lõhenevus puudub, soodne hind ning selgelt eristuv välimus, mitte ilmetu veerekivi. See tuleb kasuks, kui soovid kivi, mida tõepoolest taskus hoida.

Tänapäeval kasutatakse seda enesekindluse kivina enne olukordi, kus ollakse teistele avatud või haavatav. Kivi varasem kasutus valva kaitsva esemena on sisuliselt sama praktika teise selgitusega.

Kõige huvitavam on töötada selge nägemise tähendusega. See sobib olukordades, kus probleemiks pole mitte julguse puudus, vaid ausus toimuva suhtes.

Kassisilmaefekt tuleb kõige paremini esile kabošonitel ja trummeldatud kividel. Fassettlihviga tiigrisilm kaotab selle efekti täielikult, mistõttu seda lihvitakse nii haruharva.

Teadlik ostmine

Värvimine on väga levinud. Punane tiigrisilm on tavaliselt kuumtöödeldud, mis on püsiv ja traditsiooniline võte. Probleemne on sinine materjal: ehtne kullisilm on olemas, kuid seda leidub märksa harvemini kui selle nime all müüdavat siniseks värvitud tiigrisilma.

Erksad ebaloomulikud toonid, sealhulgas roheline, lilla ja roosa, on eranditult värvitud.

Luubi all koguneb värvaine kiudude vahele ning paistab ebaühtlane viisil, mida loodusliku värvuse puhul ei esine.

Levinud on fiiberoptilisest klaasist imitatsioonid, mida müüakse kassisilma nime all. Fiiberoptilisel klaasil on täiesti sirge ja ebaloomulikult terav valgusriba ning kivi otsapinnal on näha korrapärane kärjemuster.

Osa tiigrisilmast stabiliseeritakse vaiguga. Sellest teavitatakse harva ja praktilises kasutuses pole sel suurt tähtsust.