Pentaklite viis

Kujundus ja sümboolika

Pamela Colman Smith kujutab ühte selget ja eksimatut stseeni: kaks räbalates kuju rühivad läbi öise lumetormi, möödudes kiriku eredalt valgustatud vitraažakna alt. Üks nendest, naine, kõnnib paksus lumes paljajalu, õhuke rätik tihedalt ümber piha; teine liigub puitkarkudel, jalg lahas ja pea sidemetes. Waite määratles teema otsesõnu kui materiaalse kitsikuse, vaesuse ja korratuse, ning Smith tegi selle tavalugejale ilma ühegi esoteerilise selgituseta silmapilkselt mõistetavaks.

Suuremat osa kaardi tähenduse raskusest kannab üks detail. Karkudel kuju kaelas ripub väike kell, keskaegne pidalitõbise kell ehk katkukell. Kuna haigus võis kahjustada kõri, kohustas seadus haigestunuid hüüdmise asemel kella helistama, et hoiatada terveid eemale hoidma. See ainus ese tõstab kaardi pelgast rahalisest vaesusest sotsiaalse eraldatuse ja puutumatuks märgistamise häbiplekini. Lumi ise on selles kaardipakis haruldus, mida näeb vaid siin ja Erakul. Lumi süvendab eraldatust, külmutatud varasid ning ellujäämise suhtes vaenulikku maastikku.

Kahe kuju taga kumab vitraažaken, mille soojades kalliskivitoonis paneelides kiriku musta kivi taustal on Elupuud meenutavasse musterõielisse kujundusse seatud viis kuldset pentaklit. Valge lumi musta kivi taustal mõjub peaaegu kannatuse ja varjupaiga yin-yangina. Aken sümboliseerib vaid mõne sammu kaugusel asuvat soojust, varjupaika ja ühiskondlikku tuge, kuid kujud kõnnivad sellest mööda, pilgud maas ja näiliselt märkamatult. Kaardipakis endas on akna pakutav abi lähedal, kuid jääb tähelepanuta või vastu võtmata, ning sügavam mõte seisneb selles, et tasakaal ja taastumine leitakse inimese enda seest, mitte välistest asjaoludest. Kaardi värvipalett püsib tumeda ja külmana, hoides rasket atmosfääri, samal ajal kui ainus valgustatud aken hoiab silme ees kergenduse võimalust.

Põhitähendus

Rider-Waite-Smithi kaardipakis tähistab Pentaklite viis masti rajatud materiaalse turvalisuse kokkuvarisemist. Pärast Pentaklite nelja tihedat haaret on viis äkiline tagasilöök: kaotus, puudus ja sellega kaasnev hirm, mida tuntakse rahas, kehas ning kuuluvustundes. Waite nimetas seda materiaalseks hädaks ning Smith andis sellele murele näo, kujutades kahte inimest armutus ilmas.

Kuid pilt on ehitatud pinge, mitte pelgalt kohtuotsuse ümber. Varjupaik on samas sammus, soe ja valgustatud, kuid kujud ei pööra end selle poole. See on kaardi tegelik küsimus: kui suur osa kannatusest on külm ise ja kui suur osa langetatud pea, mis ei näe ust. See kaardipakk peab katsumust tõeliseks ja ajutiseks proovikiviks, millest saab üle tõusta, ning paigutab pöördepunkti inimese sisse, valmisolekusse vaadata üles ja võtta vastu see, mis on käeulatuses.

Tähendus püstiasendis

Püstisena viitab Pentaklite viis valusale tagasilöögile: teravale puudusele ja kunagi enesestmõistetavaks peetud mugavuste kadumisele. See osutab ellujäämisrežiimile, kus olevik võtab kogu energia ja tulevikku ei saa veel planeerida. Valu on tõeline ning kaardi nõuanne on panna uhkus kõrvale ja haarata olemasolevast abist.

Armastuses. Välise koorma all kannatav side, kus rahamured, töötus või haigus kurnavad partnerluse varusid. See võib viidata kaassõltuvusele või traumapõhisele sidemele, kahele inimesele, kellel on vaid teineteine: sügavalt lojaalne, kuid potentsiaalselt toksiline dünaamika, mis elab kiindumuse näljahädas. Üksiku küsija puhul osutab see ebakindlusele, tõrjutusele või külma kätte jätmise tundele.

Karjääris. Kehv periood: tööalane ebakindlus, koondamine, võimaluste puudumine ning valus tunne jääda kõrvale, kui kaaslased edenevad. Kaardi nõuanne on praktiline: unusta uhkus ja otsi tuge asutustelt, olgu selleks toetused, võlgade ümberkujundamine või tugisüsteemid, mida valgustatud aken sümboliseerib.

Rahaasjades. Terav kitsikus, võlad, ammendunud ressursid ja ohtlikult piirile viidud finantsid. Kaart õhutab hindama ausalt puudujäägi põhjuseid ning astuma aktiivseid samme abi otsimiseks, mitte eraldatusesse tõmbuma.

Tervises. Kaardipaki üks otsesemaid hoiatusi füüsilise kurnatuse kohta: väsimus, alatoitumus, halb uni, pikaajalise ärevuse laastav mõju ja võimetus omal jalal seista. See tähistab eraldatust, mis sageli saadab kroonilist haigust, ning ohtu unustada keha vajadused turvalisuse otsinguil.

Tagurpidi tähendus

Tagurpidi asendis pöördub kaart tavaliselt taastumise poole, ehkki selle kõrval eksisteerib ka rangem tõlgendus. Peamises tähenduses tähistab see karmima talve lõppu: töö taastumist, võlgade kergenevat koormat, tervise paranemist ja lõpuks kohalejõudvat abi. Sümboliseerides hetke, mil kuju tõstab pea, näeb lõpuks valgustatud akent ning võtab vastu varjupaiga, mis oli alati olemas, kaasneb sellega sisemine nihe eemale nappuse mõtteviisist ja häbitundest vabanemine.

Armastuses. Taastumine pärast pingeid, jalad alla saav partnerlus või võõrandumist põhjustanud vana haava paranemine. Valmisolek abi vastu võtta ja abi pakkuda taastub.

Karjääris. Uus töökoht, stabiilsem sissetulek ja raske etapi lõppemine. Mineviku vead muutuvad õppetundideks, mis suunavad järgmisi samme, mitte ei kordu.

Rahaasjades. Majandusliku taastumise esimesed märgid, ümberkaubeldud võlad ja tõusu algus madalpunktist. Nõuanne on taastada tasakaal ning väärtustada seda, mis on juba käes.

Tervises. Tervenemine ja jõu taastumine, energia uuenemine pärast kurnatuse perioodi. Väärib märkimist ka teine, rangem tõlgendus: tagurpidi kaart võib tähistada ka süvenevat paigalseisu, pigem vaimuvaesusena kui rahakoti tühjust, kangekaelset keeldumist lahenduste nägemisest ning mugavuse leidmist ohvri tuttavas rollis.

Ajaloolised märkused

1909. aasta illustreeritud Pentaklite viiel on otsene eelkäija. 1907. aastal annetas Busca-Serbelloni perekond Briti Muuseumile mustvalged fotod 15. sajandi Sola Busca kaardipakist, mis on varaseim täielik 78-kaardiline pakk ja esimene, kus numbrikaardid (pips) olid täielikult illustreeritud. Waite ja Smith uurisid neid pilte seal ning sellest ammutatud jutustav numbrikaartide traditsioon tegi teoks kaasaegse Pentaklite viie. Smith juurutas stseeni Kagu-Inglismaa Kenti ja Ida-Sussexi maastikku, mis toitis kogu kaardipakki.

Varem oli see kaart märksa vaiksem. Visconti-Sforza ja Cary-Yale'i pakid näitasid seltskondliku mängu jaoks viit lihtsat münti ilma ühegi kannatusstseenita. Marseille' taro hoidis mündid geomeetrilistena ja taimsete motiividega ümbritsetuna, tõlgendades viit kui stabiilse nelja häirimist: pigem üleskutset kulutada või kasutada kui hävingu kujutist. Crowley hilisem Thothi kaardipakk läks teist teed, jättes inimkujud kõrvale ning kujutades viit murenevat ketast tagurpidi pentagrammis murenenud maa kohal, pealkirjaga "Mure". Smithi lumetormis kerjused olid need, mis kinnistasid kaardi tähenduse kaasaegse lugeja jaoks vaesuse ja eraldatusena.

Vastavused

Number. Viis: liikumine, konflikt ja muutus, mis purustab stabiilse nelja. Kui neli on vundament ja piir, siis viis toob sisse tasakaalu häiriva viienda elemendi, mis raputab materiaalset korda.

Astroloogia. Kaart kannab Merkuuri Sõnni esimeses dekaanis, 0° kuni 9°, umbes 20. või 21. kuni 30. aprillini. Sõnn on Veenuse valitsetav püsiv Maa, mis otsib stabiilsust ja turvalisi ressursse; Merkuur on kiire, õhuline ja analüütiline. Sõnni jäika pinnasesse surutuna kaotab Merkuur oma liikuvuse ning muutub ellujäämisärevuseks, mistõttu Kuldne Koidik nimetas kaarti Materiaalse Häda Isandaks ja Crowley pealkirjastas selle "Mureks".

Element. Maa, keha, ressursside ja materiaalse maailma element.

Kabaala. Viiena kuulub see Geburah'le (Karmus ja Kohtumõistmine), mida valitseb Marsi sõjakas jõud. Maa mastis on see Geburah Assiah's: piirav ja purustav karmus, mis mõjub otseselt rahaasjadele, ressurssidele ja kehale, terav tagasilöök pärast Pentaklite nelja Chesedi armulikkust ja kogumist.

Elementaarne väärikus. Geburah' Marsi põrkumine Sõnni püsiva Maaga tekitab kaardi hõõrdumise, kus turvalisus sattub äkilise ja tugeva pinge alla.

Psühholoogiline vaatenurk

Smithi kaart toimib psühholoogilise peeglina, mistõttu kaasaegne praktika tugineb sellele tugevalt varjutöös. Soojast aknast mööda kõndivad kujud sümboliseerivad seda osa inimesest, kes on kangekaelselt oma kannatuste küljes kinni, ja kaart esitab ebamugava küsimuse: miks keelduda abist, mis on samas kõrval? Vastus peitub sageli tuttava turvalisuses. Kui isiksus on ehitatud igavese ohvri või eneseohverdava märtri rollile, tähendab abi vastu võtmine selle identiteedi lammutamist, mis võib tunduda hirmutavam kui külm ise.

Korduva kaardina osutab see pigem nappuse mõtteviisile kui tulevasele krahhile. Isegi materiaalselt kindlustatud inimene võib varasid kuhjata, pisikeseid kulutusi üle analüüsida (nagu Merkuur Sõnnis ette näeb) või elada pidevas hirmus hävingu ees. Psühholoogilise tõlgenduse kõrval väärib hoidmist ka teravam vaatenurk: varjupaik ei ole alati heatahtlik. Varjupaigad, hoolekanne, tervishoid ja korporatiivsed võrgustikud võivad olla välistavad ja tingimuslikud, ning kirik on paljude jaoks pigem kohtumõistmise kui varjupaiga koht. Selles valguses võib kaart tähistada tõelist süsteemset eraldatust ning viidata kogukonnale ja vastastikusele abile, mitte lootmisele uksele, mis polnudki kunagi avatud.

Pentaklite viis eri kaardipakkides

Kaardi karmus on püsiv, kuigi selle kujundus kõigub otsese ja abstraktse vahel. Rider-Waite-Smithi kaardipakis, mida see leht järgib, on selleks kaks kerjust lumes valgustatud kirikuakna all: lavastus, mis kinnistas selle tähenduse vaesuse, eraldatuse ja märkamatuks jäänud varjupaigana. Varasemad Visconti-Sforza ja Marseille' taro pakid hoidsid mündid geomeetrilistena, kusjuures Marseille tõlgendas viit pigem stabiilse nelja häirimisena kui hävinguna.

Crowley Thothi kaardipakk eemaldab inimstseeni täielikult, pealkirjastades kaardi kui "Mure": viis murenevat, ebastabiilset ketast tagurpidi pentagrammis mureneva maa kohal, igaüks tähistatud tattvaga, näitamaks materiaalse maailma struktuuri järeleandmist. Kaasaegsed kaardipakid viivad psühholoogia veelgi kaugemale: Light Seer's Tarot paigutab nutva kuju taha nähtamatult kumava võtme, mis on peaaegu otsene kujutis tagasilükatud abist. Kõigis neis püsib sama laeng: materiaalne kriis kohtub inimese kalduvusega mitte üles vaadata.

Kombinatsioonides ja kontekstis

Pentaklite viie tähendus teravneb ümbritsevate kaartide mõjul. See asub narratiivse järgnevuse madalpunktis: sellele eelnev Pentaklite neli on tihe haare, mis kutsub esile selle kaotuse, kus mida kõvemini kinni hoida, seda rohkem liiva sõrmede vahelt läbi libiseb. Järgneva Pentaklite kuue kõrval pöördub see abi saabumise ning antud või saadud heategevuse poole. Koos Torni või teiste pöördeliste kaartidega süveneb see äkiliseks kokkuvarisemiseks; kui läheduses on taastumise kaardid, saab pildil olevast valgustatud aknast väljapääs, mitte käestlastud võimalus.

Asukoht ladumises kujundab nõuannet. Nõuandena ütleb kaart tavaliselt: pane uhkus kõrvale ja küsi abi, sest keegi pole loodud taluma täielikku eraldatust. Rangemalt loetuna võib see aga käskida vastupidamist: samm sammu haaval, kuni aastaaeg muutub. Takistusena osutab see nappuse mõtteviisile ja keeldumisele abi vastu võtta. Tulemusena hoiatab see külma ja raske etapi eest, ehkki harva püsiva eest, kuna kaardil kujutatud talv on oma olemuselt tsükliline.