Futhorc
Hægl on vanainglise poeemis rahe: valgeim teradest, mis keerleb alla taevaõhust ja mida tuulehood pillutavad. Seejärel lisab stroof lause, mille vanapõhja poeemid välja jätavad: pärast muutub see veeks. Sel nädalal tabab sind väljastpoolt miski sellise nurga alt, mida sa ei jälginud, ega küsi, kas ajastus sulle sobib. Luuletuse tuul loobib raheterasid nii küljele kui ka alla, nii et häire võib ringi liikuda enne vaibumist. Ära torma sellele järele. Tegele sellega, mis tegelikult purunes, pane kirja, mis see maksab, ja oota enne, kui otsustad, mida see tähendab. Nädala lõpuks on suur osa sellest tõenäoliselt veeks sulanud ning see, mis endiselt maapinnal lebama jääb, on ainus osa, mis vajab plaani.